6. jaanuari pärastlõunal arutati Jõelähtme vallamajas kohaliku kaitseala loomist Ruu külla. Sellise ettepaneku oli vallavalitsusele esitanud MTÜ Ruu küla heakorra selts.
Jõelähtme vallavalitsuse tellimusel oli keskkonnaekspert Andres Tõnisson koostanud eelmisel aastal eksperthinnangu kohaliku kaitseala otstarbekuse kohta Ruu külas. Ta jõudis seal järeldusele, et lubjakivikarjääri kavandamine Ruu küla lõunaossa ei ole ei valla ega küla elanike huvides.
“Võttes arvesse Ruu luitestiku eripära, ala puhkemajanduslikku potentsiaali, kaasnevate kulude tagasihoidlikku ulatust ja kohaliku kogukonna huvi, soovitan moodustada kohaliku tähtsusega Ruu maastikukaitseala,” kirjutas Tõnisson eksperthinnangus.
Vastuväiteid ala kaitse alla võtmisele olid teinud RMK Ida-Harjumaa metskond, OÜ Väo Paas, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning Eesti Mäetööstusettevõtete Liit.
Arutelu läks tuliseks
Jõelähtme vallavalitsuse poolt olid 6. jaanuari arutelul vallavanem Andrus Umboja, vallavalitsuse liige Teet Sibrits ning keskkonnanõunik Kristjan Põldaas, kes ühtlasi juhtis arutelu. Ruu küla esindasid Jaan Tepp ja Meeli Meri. Üritust jälgis keskkonnaekspert Andres Tõnisson.
Lubjakivikaevandusest huvitatud OÜ Väo Paasi esindasid eVeljo Haube ja Ivar Marist ning Raidla Ellexi vandeadvokaat Rauno Klemm. Pooldajate leeri kuulus ka Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu tegevdirektor Enno Rebane.
Algatuseks tegi keskkonnanõunik Põldaas ettepaneku, et ala nimeks võiks saada “Kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstav Ruu loodusobjekt” pindalaga 238 hektarit, mis hõlmab kuus kinnistut.
Selle peale tundis advokaat Klemm huvi, kas Ruu loodusobjekti kaitse alla võtmine on koostkõlastatud keskkonnaministeeriumiga, sest see paikneb maardlal. “Oleme sellest teadlikud,” vastas Põldaas.
Klemm rõhus kaevanduse rajamise osas riigi huvidele. “Riik ei ole nii kitsas. Et kui me räägime siin teie huvist ehk kaevandaja huvist, siis see ei ole iseenesest riigi huvi,” arvas Ruu küla elanik Tepp.
“Miks ikkagi on vaja just kohalikke paikkondlikke väärtusi ja virgestusvõimalusi ja sihukesi detaile silmas pidades võtta kindlasti just see karjääriala ka kaitse alla?” küsis Klemm, kelle väitel ei saa säärased otsused piirduda lihtsalt sisetundega, vaid vajavad põhjalikumat analüüsi.
“Valla asi ei ole teha riiklikku maavara aluskindluse analüüsi,” arvas keskkonnaekspert Tõnisson. “Aga see on tehtud ju,” pareeris Marist OÜst Väo Paas. “Kas riiklik analüüs näitab näpuga Ruu küla peale,” küsis Tõnisson retooriliselt. “Peale Väo maardla lõppemist jääb Jägala maardla (Ruu küla alal – A.T.) ainsaks Ida-Harjumaa lubjakivimaardlaks,” rõhutas Klemm.
Põldaas väitis siis, et Harju maakonnas on lubjakivi aktiivse tarbevaru maht koos reservvaruga 208 miljonit kuupmeetrit. Jägala maardla esimeses blokis on sellest kõigest 7,8 miljonit. Kuna aastas kaevandatakse lubjakivi keskmiselt 0,9 miljoni kuupmeetrit, ei ole vajadust Jägala maardla kallale minna, vaid võib piirduda kaevandamisega Harku ja Vasalemma karjäärides.
“Vasalemma maardla killustiku tarbevarust hinnanguliselt vaid 20% täidab põhimaanteede ehituseks kasutatavale killustikule esitatud purunemiskindluse nõude,” vaidles Klemm vastu.
Lõplik otsus volikogult
“Ilmselgelt ei saa olla nii, et üks pisikene Ruu võimalik kaevandamata jätmine muudab nüüd Eesti vabariigis kuidagi olukorra väljakannatamatuks või nüüd saabub mingi katastroof,” arvas vallavanem Umboja.
Klemm väitis, et loodusobjekti kaitse alla võtmine välistab seal kaevandamise. Umboja tõi välja, et kohalik omavalitsus võib keelduda kaevanduse loomiseks nõutud uuringute lubamisest: “Meie lähtume ikka eelkõige oma kohalikest huvidest.”
Pikalt vaikinud OÜ Väo Paasi juhataja Haube ütles siis: “Vabariigi valitsus andis loa lubjakivi kaevandamiseks Jõelähtme vallas.” Umboja osutas, et menetlusvea tõttu “võisid lõppjäreldused osutuda nii valeks, et see otsus tuleb tunnistada kehtetuks.”
“Teil on õigus teha, mida te tahate teha,” tunnistas Haube ja kurtis samas, et faktidele eelistatakse emotsioone: “Puhast matemaatikat, millel põhinevad need otsused, ei tulegi.”
Vallavanem Umboja ütles arutelu otsi kokku tõmmates, et kuna kohalik omavalitsus on antud asjas menetleja, on lõppotsustajaks Jõelähtme vallavolikogu, kas see kaitseala moodustatakse või mitte.
Jõelähtme vallavolikogu istung toimus 12. jaanuari õhtupoolikul. Esimese päevakorrapunktina oli kirjas „Ruu küla lähiümbruse kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskirja kinnitamine.“ Kaitseala loomise osas kokkuleppele jõuda ei suudetud. „Arutelul otsustati, et otsustamine viiakse veebruari kuu volikokku,“ teatas vallavanem Umboja pärast istungit Harju Elule.