Eesti suurima välialaga aianduskeskuses Hansaplant algab elu juba ammu seda, kui aiandushuvilised oma aia tarbeks taimi tulevad otsima. Külm kevad ja külmunud maa on olnud viimastel aastatel nuhtluseks, kuid see ei pidurda eestlaste kasvavat aiandushuvi.
„Minu jaoks algab kevad jaanuaris; kliendi jaoks siis, kui ilm tekitab temas juba huvi – tahaks midagi akna peal ette kasvatada, midagi aias teha,“ räägib Hansaplanti aianduskeskuse õuetaimede ostujuht Jane Pärnalaas. Kuldne keskmine, nagu ta ütleb, on aastate peale olnud maikuu – siit algab aiapidaja jaoks Eestimaal see tõeline kevad, millal saab ise näpud mulda pista ja aias toimetades tööst puudu ei tule.
Hansaplant on nagu iga teinegi aianduskeskus sõltuv ilmast. Hooaja pikendamiseks meie kliimas on mitu võimalust. Täiesti uue asjana pakutakse taimede müüki e-poes. Ükskõik, kus huviline asub, kas Harjumaal, Hiiumaal või Võrumaal, saab ta endale e-poest sobiva taime, mulla, väetise või ümbrispoti valida ja koju tellida. Transpordi eest tuleb küll maksta, kuid mitte vahemaa eest, vaid selle eest, kui palju tellitu kaalub.
Omad puud lastele
Et aianduskeskuse valmistutakse hooajaks pikalt ette, on täpselt ka teada, mis ja millised on algava hooaja trenditooted. Igal hooajal uueneb Hansaplantis sortiment umbes 20%. „Uudistooteid tuleb igal nädalal hulgi juurde. Ühes aiahooajas on palju mikrohooaegasid,“ ütleb Jane Pärnalaas.
Alanud hooajal on samuti palju uut – püsililli on 15 uut sorti, mis on uued iga Eestis aiapidaja jaoks. „Ronimtaimedes vahetasime kogu valiku välja. Lisaks veel ka elulõngad, elupuud ja rododendronid, viimased on meie tugevaim külg – toome igal hooajal fännidele uusi sorte, mida naabri aiast ei leia,“ räägib Jane Pärnalaas.
Üha popimaks muutuvad viljapuud ja -põõsad, näiteks viinapuud. „Viljapuude populaarsust on märganud ka meie viljapuude kasvatajad, kes pakuvad järjest enam madalatele alustele poogitud viljapuid. See on seotud sellega, et ühelt poolt lähevad krundid aina väiksemaks, kus taimi kasvatada, ja teiselt poolt kasvatatakse neid aina rohkem ka rõdudel ja terrassidel,“ selgitab Jane Pärnalaas. „Viljapuude maksimaalne suurus on praegu kindlasti väiksem, kui oli põlvkond tagasi.“
„Trend, mis eelmisest aastast kindlasti jätkub, on urban-stiil ehk linnakeskkonda sobitatud miniaed.“
Viljapuude seas on tänavune trend söödav kuslapuu, mis Hansaplanti inimeste kinnitusel ei jää tervislikkuselt alla mustikale. Ja mustikat on omakorda aina moekam kasvatada kodus – kas aias või rõdul.
Väikeste puude populaarsus on viinud selleni, et omad puud on aretatud ka lastele – nii on tänavu Hansaplantis müügil pisikesed okaspuud, mis ongi aretatud selleks, et ka pere pisematel oleks vanemate askeldamise kõrval aias miskit huvitavat peale hakata. „Sortiment on kokku valitud nii, et oleks hästi värvikirevad puud. On männid, kuused, kadakad – väga lihtsad ja vastupidavad, vähest hoolt vajavad ja külmakindlad. Saab ka rõdul kastides kasvatada,“ räägib Jane Pärnalaas.
Elustiil ja aed
Nagu ütleb Hansaplanti turundusjuht Mari Oad, on aiandus muutumas järjest rohkem elustiiliks ning aianduskeskused elustiilikeskuseks. Inimesed igatsevad rohelist ja nii pole harvad juhused, kui inimesed tulevad peale tööd aianduskeskusse lihtsalt jalutama ja linnulaulu kuulama, ütleb Oad.
Kuid aed läheb järjest rohkem ka linna, juurde tekib neid korteriomanikke, kes rõdudel taimi kasvatavad. „Trend, mis eelmisest aastast kindlasti jätkub, on urban-stiil ehk linnakeskkonda sobitatud miniaed,“ räägib Mari Oad. „Seda saab teha kõikjal, kasvõi Lasnamäel. Järjest rohkem mõtlevad ka tootjad ja keskused välja uusi lahendusi, näiteks kasvuhooned, mis mahuvad rõdule.“
See tähendab, et roheline elukeskkond muutub järjest popimaks ja nõutumaks. Seetõttu pole ka ootamatu, et tänavuseks moevärviks aias on roheline. Ja kohe nii moes, et kõik on roheline – roheline taim rohelises potis. Monokroomsus, öeldakse selle kohta.
Ja teine moevärv aiandusvaldkonnas on – üllatus, üllatus – roosa. „Roosa oli moes jõulude ajal, on praegu ja see trend järjest levib,“ räägib Mari Oad. „Roosat ja rohelist kasutatakse nii koos kui eraldi. Inimesed tahavad tuua järjest rohkem värve koju.“
Popiks on muutunud ka koostegemine – inimene ei taha, et vaid tema aed oleks kalliskivi keset hallust, vaid aina rohkem lepitakse naabritega kokku, mismoodi ühist ala kujundada. „Naabrid ja ühistud tegutsevad koos – koos ostetakse näiteks hekitaimi, et oleks ühine stiililahendus. Tööd tehakse kasvõi talgutega ära. Aga arenguruumi veel on,“ räägib Jane Pärnalaas – miks mitte ei võiks tulevikus olla ka Tallinnas ühisaedasid, kus kortermaja elanikud koos rohelise ilu- ja tarbeaia eest hoolitsevad.