MTÜ Roheline Keila vaidlustas 28. aprillil kohtus kuu aega varem Keila linnavolikogu kehtestatud mõisapargi/Jõesaare detailplaneeringu. MTÜ on vastu Linnuse tänavale planeeritud 34 korteriga elamu rajamisele ning soovib kultuuriajaloolise pargi kui terviku säilitamist.

“Halduskohus võttis MTÜ Keila Roheline Ruum kaebuse detailplaneeringu vaidlustamise osas menetlusse. MTÜd esindab Keskkonnaõiguse Keskusest Siim Vahtrus,” kinnitas MTÜ juhatuse liige Kirsi-Merilin Luik Harju Elule.

Tema sõnul on kaebus esitatud avalikes huvides. Kaebuse kohaselt on jäetud planeerimismenetluses piisav informatsioon kavandatava arenduse keskkonnamõjude kohta kogumata. Välja selgitamata on jäetud täpsed mõjud pargi kasutajatele, kavandatava hoonestuse alale sobivus, mõjud kultuuriväärtustele, vajadus uute elamupindade järele, alternatiivsed võimalused elamispindade rajamiseks ja pargiala säilitamiseks.

“Rikutud on planeerimismenetluse nõudeid ning kaevatav otsus on ebapiisavalt motiveeritud ja kaalutlusvigadega,” lisas Luik. Lisaks tehti ettepanek linnale, et omavalitsus omandaks pargi.
Esialgu andis kohus kuni 24. maini aega kohtuvälisele kokkuleppele jõudmiseks ning Keila linnavalitsus on teinud vaidlustajatele ettepaneku kokku saada. Täpsed kuupäevad on veel lahtised. “Kui kokkuleppele ei jõuta, siis tuleb vastutajal esitada kaebusele vastus 6. juuniks ja meil omapoolne arvamus nendele 20. juuniks. Edasist ajakäiku ei ole määratud,” ütles Luik.

Aastakümneid tagasi soovis arendaja ehk Arkaadia Jõesaare OÜ rajada saarele palju elamuid. Suurem osa saarest ja pargist kuulub eraomanik Arne Kalmule. Aastatega aga ehitusplaanid kahenesid. Veel mullu oli võimalus, et neli kahepereelamut rajatakse parki, jõe ja Orjakivi vahele. Linnaelanike protest ja 1478 vastuhäält sundis plaanidest taganema.

Tänavu 28. märtsil kehtestas linnavolikogu detaiplaneeringu, mis lubas ehitada arendajal Linnuse 3, 5 ja 7 kruntidele ühe nelja eluasemega ridaelamu ja 34 korteriga aatriumelamu. Need kinnistud on olnud ka varem hoonestatud. Kogu 15-hektariline park, mis on aastast 1959 ka looduskaitse all, jääb hoonestama ning avalikkui kasutusse.