Riigimetsa majandamise keskus (RMK) annab ka tänavu riigimaal kasutusele poollooduslike kooslustega maatükke, mis vajavad taastamist, heina niitmist või karjatamist, et säilitada Eesti pärandkooslustele omane liigirikkus. Kokku on pakkumises ligi 820 hektarit riigimaad.

Esimeses valikpakkumises antakse sel aastal kõige rohkem kasutusse ranna- ja luhaniite, aga ka näiteks 170 hektarit puisniite ja -karjamaid. Suurim rendile pakutav maatükk on 57 hektarit ning asub Pärnumaal Matsalu rahvuspargis.

Väikseim maatükk on aga pindalaga 0,12 hektarit, asukohaga Valgamaal Karula rahvuspargis. Pakkumiste esitamise tähtaeg on 23. märtsil kell 17. Lisaks toimub teine valikpakkumine aprillikuus. Harjumaal tuleb rendipakkumisse 197,94 ha maad, mille seas on kokku 53 maatükki, neist 5% paikenb Lahemaa rahvuspargis.

RMK looduskaitseosakonna spetsialist Saima Uusma märgib, et tegemist on tavapärase protsessiga, mille käigus RMK annab rendile pärandkooslustega maid, millest senised rentnikud on kas loobunud või on tegu väiksemate ja eraldiasuvate maatükkidega, millele pole varasemate pakkumiste käigus rentnikku leitud.

„Põhimõtteliselt on tegemist konkursiga, kus valikukriteeriumiteks on esmalt pakutav hind. Maade kasutusse andmisel eelistatakse rentnikke, kes on ka varem sama maatükki hooldanud. Teises järjekorras antakse eelis maatükiga külgneva maa kasutajatele,” selgitab Uusma rendikonkursi reegleid. „Hooldustööde iseloom sõltub sellest, kuidas keskkonnaamet on selle olenevalt elupaigatüübist määranud. See võib olla loomade karjatamine, niitmine või mõlemad korraga.”

Ta lisab, et kui lubatud on niitmine, siis üldjuhul tuleb niidetud hein ka ära koristada, hekseldada tohib seda vaid keskkonnaameti poolt eraldi välja antud loa alusel. Reeglina tuleb aastas teha vähemalt üks niide.

RMK-lt rendile võetud pärandniitude hooldamise eest saab PRIA-st küsida ka vastavat toetust. Kuna poollooduslike koosluste hooldamine ei ole tavapärane majandustegevus, siis maade kasutusse andmisel turuhinnast lähtuvat rendi alghinda ei määrata. Poollooduslikud kooslused ehk pärandkooslused väärivad taastamist ja järjepidevat hooldamist nii oma kauni ilme kui ka tähelepanuväärselt kõrge liigirikkuse tõttu.

Väga liigirikkad on puisniidud, näiteks Laelatu puisniidul on ühelt ruutmeetrilt kasvamas leitud lausa 76 taimeliiki. Lisaks väljendavad poollooduslikud kooslused ka eestlaste mitmete põlvkondade pikkust elulaadi. RMK hallataval riigimaal leidub poollooduslikke kooslusi 33 400 ha, millest ettevõtjatele on antud kasutamiseks 24 260 ha.

Täpsema info valikpakkumiste toimumise, tingimuste ja maatükkide kohta leiab RMK kodulehelt.