RMK liigitas osa metsadest kõrgendatud avaliku huviga (KAH) metsadeks, mis tähendab, et planeeritud raietööd ja nende ajakava arutatakse läbi ning kooskõlastatakse kohaliku kogukonnaga. Möödunud nädalal leppisid RMK ja Kolga kogukond kokku sealse piirkonna järgmise kümne aasta metsatöödes.

Tegu oli esimese allkirjadeni jõudnud nn kaasamiskokkuleppega. RMK ja kogukonna esindajad leppisid kokku, et Kolga aleviku lähiümbruse riigimetsas tehakse järgmise kümne aasta jooksul 42,8 hektarit uuendusraiet. Raieid tehakse üle aasta.

RMK Ida-Harjumaa metsaülem Andrus Kevvai ütles, et läbirääkimised sujusid üldiselt kenasti ja asjalikus õhkkonnas. „Midagi väga keerulist ja ületamatut ette ei tulnud,“ lisas ta.

Samas kirjutati lepingusse punkt, mis annab võimaluse viie aasta möödudes lepe uuesti üle vaadata. Kevvai sõnul ei saa metsatööde puhul kunagi kindel olla, kas graafiku järgi saab raiet teha, sest ilm ei pruugi seda lubada. „Eks siis tuleb tööplaanis teha mõningaid muudatusi. Selleks on kokkuleppesse kirjutatud punkt,“ ütles ta.

Kevvai märkis, et igas piirkonnas ei pea kogukonnaga läbirääkimised jõudma kirjaliku kokkuleppeni. Kolgas vormistati asi kirjalikult, sest selline oli Kevvai sõnul kogukonna konkreetne soov.

Asi algas kirjast

RMK ja Kolga kogukonna tihedam koostöö sai alguse tänavu jaanuaris, kui Kuusalu vallavalitsusest saabus Kolgasse info, et RMK kavatseb veebruaris-märtsis piirkonnas lageraiet teha. Piirkonna külavanemad saatsid vastuseks pöördumise, kus teatasid, et ei näe võimalust, et raied jätkuksid ilma kogukonda kaasamata.

RMK Ida-Harjumaa metsaülema Andrus Kevvai sõnul ei saa RMK arvestada kohalike soovi, et raiest üldse loobutaks. 

Kevvai sõnul rakendus just tollal KAH metsade juhend. „Sellest tulenevalt juhtuski nii, et Kolga kogukond sattus esimesse teavituse ja läbirääkimiste valikusse,“ ütles ta.

Kolga kogukonda esindasid läbirääkimistel MTÜ Kolga Arendus ning loodusõppele spetsialiseerunud MTÜ Estlander eesotsas Erki Vaikre ja Annika Blumiga. Vaikre oli enda sõnul läbirääkimiste kulgemise ja tulemusega väga rahul. „Tõele au andes ei oleks me läbirääkimiste algseisus osanud oodatagi, et nende kulg nii kergeks osutub. Ilmselt oli meie kartuste põhjuseks paari aastakümnega väljakujunenud ametnikeriigi mõistmatus ja jäikus, mis Eestis tavapäraseks muutunud,“ rääkis ta. „Täna võin öelda, et RMK puhul ei ole see kindlasti põhjendatud.

Annika Blumi sõnul pöörduti abi ja nõu saamiseks endiste Kolga metskonna töötajate poole ning käidi koos RMK esindajatega läbi plaanitavad langid. „Pea pool aastat kestnud protsess oli piisav, et emotsioonidest saaksid konstruktiivsed kokkulepped,“ märkis ta.

Tehti kompromisse

Kuigi läbirääkimisi hindasid mõlemad pooled õnnestunuks, võib igaüks aru saada, et kompromisse tuli teha. Kuivõrd RMKle on määratud riigimetsa majandamine, ei saa nad raietest lihtsalt loobuda, ükskõik kui väga kohalikud seda soovivad. „RMK peab loomulikult riigimetsa majandama ja kompromissina ei saa kindlasti käsitleda raie mittetegemise soovi,“ märkis Andrus Kevvai. „Küll aga annab läbi rääkida näiteks raielangile jäetavate puude ja puudegruppide paigutuses, raiete järjekorras ja teostamise ajas.“

Erki Vaikre sõnul tuli kompromisse „teha küll ja mitte vähe“. Annika Blum lisas, et järeleandmisi RMK poolt määratud raieliikides ei tehtud. „Külla aga said mõned raied edasi lükatud, et uuendused jõuaksid kõrgemaks kasvada ja pakuksid tuulevarju peale uue lageraie tegemist. Jälgisime, et raied ei looks pikki tuulekoridore,“ rääkis ta. Lisaks muudeti paari langi kuju nii, et raied ei jõuaks elamute kõrvale. RMK arvestas ka muinsuskaitseameti soovi, et lähiaaastatel ei tehtaks lageraiet vastu Kolga mõisa parki, kus viidi sel kevadel läbi taastamise esimene etapp.

Erki Vaikre usub, et kui läbirääkimised kulgevad sama mõistlikult nagu RMK ja Kolga kogukonna vahel, saab KAH metsadest üle Eesti hea praktika. „Samas usun määravalt olulise olevat selle, et kogukonnad peavad mõistma RMK inimestele pandud kohustusi ja RMKle püstitatud ülesannet ning mitte nõudma jonnakalt, et kõik jumalate loodud puud igavesti püsti peavad jääma,“ rääkis ta. „Kui kogukondade suhtumine on arvestav, siis olen kindel, et ka RMK vastab samaga.“

Annika Blum pole enda sõnul metsavahi tütrena metsa majandamise vastu. „Aga ma väga soovin, et lageraiest saaks lähitulevikus erand, mitte reegel metsade majandamisel,“ lausus ta.

Andrus Kevvai sõnul on järgmine kogukonna raieplaanidesse kaasamine planeeritud läbi viia Viimsis, kus toimus juba märtsis ka esimene KAH metsade juhendit tutvustav koosolek.

TEAVE: Kõrgendatud avaliku huviga (KAH) metsad
• RMKs hakkas käesolevast aastast kehtima kõrgendatud avaliku huviga metsade määramise ja majandamise juhend.
• KAH metsadeks arvatakse kõik linnade ja teiste tiheasustusalade territooriumil asuvad ja nendega vahetult piirnevad alad, samuti aktiivses rekreatiivses kasutuses olevad või nendega vahetult piirnevad alad. Peale selle käsitleb RMK selliste metsadena kultuurimälestiste, pärandkultuuriobjektide, looduslike pühapaikade ja kohaliku kogukonna jaoks oluliste kohtade lähiümbruses asuvaid metsaalasid.
• Harjumaal on KAH metsadeks arvatud kokku ligi 14 000 hektarit. Valdavalt asuvad need suuremate asumite, nagu Tallinn, Viimsi, Saku, Kiisa, Kolga jne, ümbruses.