Pagulaste ümberpaigutamisprogrammi raames võetakse Eestis kahe aastaga vastu 550 inimest. Neist neli – Bilal (30), Huda (28), Leen (7) ja Basam (4) – elavad juba kuu aega Padise vallas Risti vanas koolimajas.
Pühapäeva pärastlõunal peeti Harju-Ristil südamlik kohtumisõhtu „Killukesi Süüriast“. Pia Ruotsala EELK Perekeskusest rääkis araabia kultuurist ja tavadest, mängiti araabia muusikat ja prooviti idamaised maiustusi.
Tähelepanu keskpunktis oli neljaliikmeline Süüria pere, usutunnistuselt sunniidid. Nende vastuvõtmise organiseeris koostöös sotsiaalministeeriumiga Risti pastor Annika Laats, kes oli ka kohtumisõhtu hingeks ja vedajaks.
Kuidas süürlased Damaskusest Harju-Ristile jõudsid? Ruotsala avas tõlgi rollis Harju Elule perekonna tausta.
Kaks aastat teadmatust
Varem elasid Bilal ja Huda lastega Damaskuses neljatoalises korteris. Mees töötas küttefirmas, naine oli kodune. Nagu ikka on araablaste suguvõsad suured – Bilalil on õde ja vend, Hudal neli venda ja lausa seitse õde. Kui oli veel rahuaeg, tuldi omadega toime, ehkki raskusi esines ka siis.
2011. aastal lahvatanud Süüria kodusõda on üle maailma paisanud miljoneid põgenikke. Nii elavad Huda üks vend ja õde praegu põgenikena Türgis, Bilali vend Brasiilias.
Bilal ja Huda otsustasid lastega Damaskusest lahkuda kahe aasta eest, sest normaalne igapäevaelu oli muutunud võimatuks. Homsi ja Hama kaudu jõudsid nad Türgi piirilinna Osmaniyesse, kus peatuti pikemalt.
Edasi viis teekond pere Türgi läänerannikul paiknevasse Izmiri. Sealt pääsesid nad paadiga, kus oli kokku 14 põgenikku, Kreekasse. Siis jäädi toppama Thessaloniki põgenikelaagris Põhja-Kreekas, kus tuli veeta kaheksa kuud.
Thessalonikist Eestisse pääses perekond programmi raames, mille kohaselt paigutatakse Kreekast ja Itaaliast teistesse Euroopa Liidu riikidesse ümber 120 000 rahvusvahelist kaitset vajavat inimest. Eesti osa sellest on 550.
Esimesed Süüria põgenikud toodi Eestisse – Rakveresse ja Viljandisse – juba käesoleva aasta augustis. Sarnaselt paljude teistega vestlesid ka Bilali ja Hudaga Eesti politsei ja piirivalveameti ning sotsiaalministeeriumi ametnikud. Eestisse jõudis see pere lennukiga 11. oktoobril.
Soovivad õppida ja tööd
Kuna Risti kogudus oli pastor Annika Laatsi eestvedamisel avaldanud soovi vastu võtta kas ühe või kaks pagulasperet, suunati Bilal ja Huda lastega Harju-Ristile, kus nende tarbeks oli remonditud vanas Risti koolimajas toad.
Kuidas perele Eestis meeldib? Bilali ja Huda sõnul on Eestis soojem, kui nad algul arvasid. Saabumispäeval paistis päike. Harju-Ristil on elamiseks ruumi, õnnelikud on nad turvalise kodu üle, sest pikki kuid pidi toime tulema telgis.
Kohalikud inimesed on süürlaste arvates väga sõbralikud, aidanud neid ja võtnud neid kui omi perekonnaliikmeid. Lisaks Harju-Ristile on nad käinud Tallinnas ja Keilas.
Eesti keelt peavad Bilal ja Huda raskeks, aga loodavad selle siiski aastaga selgeks saada. Pereisa Bilalil on soov juba tööle minna, kus iganes töökoht ka ei asuks, on see siis erialane või mitte.
Pereema Huda pingutab selle nimelt, et lapsed kohaneksid Eesti igapäevaeluga. Lastest tütar Leen alustas 31. oktoobril õpinguid Risti põhikoolis, poeg Basam läks päev hiljem lasteaeda.
Oma elust ja olust rääkides tulid Hudale siiski pisarad silma. Harju-Ristil hoolitsetakse perekonna eest, kuid varasemad katsumused tekitavad valu, mis on visa kaduma.