Riisipere keskuse ligi 2 miljonit maksnud ümberehitustöö kestis kolmveerand aastat. Ühe katuse all jagavad maja nüüd viis asutust: halduskeskus, lasteaed, kultuurimaja, raamatukogu ja noortekeskus. Selles on kammersaal ning suur saal, jõusaal, käsitöö- ja savituba. Hoonesse rajati ka asula esimene avalik lift.
Ehitus ja ümberehitus lõppes Riisiperes (tegelikult ajalooliselt Nissi kihelkonna keskuses) tänavu jaanuaris. Pärast seda on käinud ruumide sisustamine, mööbli, köögitehnika ning muu vajaliku lahtipakkimine ja kohalepaigutamine. “Maja on valmis,” ütleb Saue vallavalitsuse majandusosakonna juhataja Silver Libe. “Raamatukogu juba toimetab, teised lõpetavad ettevalmistusi.” Esmaspäeval, 19. aprillil kolib tema sõnul ruumidesse halduskeskus. Lasteaed töötab omas majas veel südasuveni. Praegu käib nende uutes ruumides sisustamine.
Kahekorruseline hoone on omal ajal ehitatud Riisipere sovhoosi (riigimajand) kontoriks ja kohalikuks kultuurimajaks. 2017. aasta sügiseni töötas seal Nissi vallavalitsus. Kuid lisaks kultuurikeskusele ja vallavalitsusele on hoones toimetanud ka näiteks pangaesindus.
Täiesti uue tiivana rajati hoonele kahekorruseline lasteaiaosa. “Kultuurimaja pool jäi enam vähem samaks. Esimesel korrusel on väike kammersaal, läbi kahe korruse ulatub suur saal. Samasse tiiba tuli juurde jõusaal, mida ilmselt paljud hakkavad kadestama kaugelt. Ühte nurke on rajatud noortekeskus oma sissepääsuga. Lasteaia ning noortekeskuse vahel on kahel korrusel suure Saue valla kohalik halduskeskus,” tutvustab Libe maja.
Savitoas sünnib kultuur
Teisel korrusel on juba uksed lahti raamatukogul. Nende pind laienes kunagise Nissi vallavolikogu istungiteruumi arvelt.
Uute paikadena on samal korrusel käsitöö- ja savitoad. Nende ustel on muuhulgas sildid: “Meil on savi” ja “Siin sünnibki kultuur”. “Saviahi on kohal. Käsitööruumis saab korraldada kasvõi koosolekuid või mõttetalguid. Ruumis on ka kunagise Nissi volikogu ümmargune retro-istungitelaud,” räägib valla kultuuri- ja huvikeskuse juht Ede Teinbas.
Fotod Allar Viivik Täiesti uue tiivana ehitati hoonele juurde kahekorruseline lasteaia osa nelja rühmaruumiga. “All kaks ja üleval kaks rühma. Ühes rühmas kuni 24 mudilast,” ütleb lasteaia juht Katrin Õisma. “Suurim ruum on muusika- ja võimlemissaal. Ühele seinale tuleb ka puutetundlik ekraan. Õues on lasteaia mängukoht ja ka avalik mänguala,” jätkab Õisma.
Elmar Kitse teost tuli hoida
Kas ja kui palju oli ehitusel ebameeldivaid üllatusi ja probleeme? Silver Libe ütleb, et eks neid ikka tuli. “Kvaliteet oli kohati kehvapoolne. Mõni vahesein kukkus küljeli, kammersaali põrand seisis ka peaaegu õhus,” toob ta näiteid.
Kammersaali seinal asub ka kunstnik Elmar Kitse 1971. aastal valminud kuivmaal ehk sgrafiitoteos “Lõikuspidu”. Maal on juba 2004. aastal EKA tudengite poolt restaureeritud. “Eks selle teose hoidmine oligi suur katsumus: katus oli ju maha võetud ja ventilatsioon ei toiminud. Aga “Lõikuspidu” säilis hästi ja see korrastati pärast remonti veekord,” meenutab Libe.
Ede Teinbas räägib kultuurimaja suures saalis, kuidas seda uuendati. Varem olid akende ees maast laeni paksust riidest tumedad kardinad, mistõttu oli saal olematu akustikaga ja lisaks oli ruum pidevalt külm. “Nüüd on laes puidust plaadid ning aknad näha. See peaks andma saalile hea kõla. Lava kardinad olid varem tumesinised, nüüd on need sauevallalikult punased. Saal on ka soe,” seletab Teinbas.
Keskusemaja sai ka Nissi asula esimese avaliku lifti. See asub halduskeskuses ja sõidab teisele korrusele. Alumisel korrusel on vastuvõtusekretäri ja sotsiaalametniku töökohad, ülevad toimetab veel seitse ametnikku. Seega on halduskeskuses kokku üheksa töökohta.
Keskusehoone uuendamine
• Ehitustööd tellis Saue vallavalitsus ning töid finantseeris 100% omavalitsus.
• Ehitustööd kestsid aprillist 2020 kuni jaanuarini 2021.
• Projekteerimismaksumus oli ligi 50 000 eurot + käibemaks.
• Ehitusmaksumus oli ligi 1 900 000 eurot + käibemaks.
• Sisustus maksis ligi 135 000 + käibemaks.
• Põhiprojekti koostas P.P. Projekt OÜ.
• Hoone ehitas ehk peatöövõtja oli Megaron-E AS.
• Omanikujärelevalvet tegi ATLM Group OÜ.
