3. novembril lõppes kauaoodatud eesti.ee mobiilirakenduse avalik testimine. Harju Elu katsetas koos 2300 vabatahtlikuga äppi, mida aasta lõpus peaksid kõik Eesti kodanikud oma telefoni laadida saama ning mis peaks kodanike ja ettevõtjate suhtlemise riigiga uuele tasemele viima.
Eesti.ee äpp on Eesti riiklik mobiilirakendus, mille kaudu saab hakata mugavalt tarbima erinevaid riiklikke teenuseid nutiseadme kaudu, samuti vaadata enda isikut tõendavaid ja muid dokumente. Nii ütleb meile ametlik teade.
Tegemist on juba teise väljatöötamiskatsega, eelmine kandis nime mRiik. Aastal 2022 alanud arendusele kulutati riigieelarvest 350 000 eurot, kuid probleemide tõttu otsustas majandus- ja IT-minister Tiit Riisalo (Eesti200) see allavett lasta ja otsast pihta hakata. Arvatakse, et põhjus peitus ka kodumaiste arendajate surves.
Uus algus
Tänavu märtsis sõlmis äpi loomise ja edasiarendamise eest vastutav riigi infosüsteemi amet (RIA) arenduslepingu Eesti ettevõttega Net Group, kes lubas ca 800 000 euro eest uue äpi valmis saada nelja kuuga. RIA võttiski selle aasta juuli lõpus Net Groupilt edukalt üle eesti.ee rakenduse arendustööde teise etapi ja hakkas rakendust testima uue ettevõttega – minikonkursi võitnud OÜ-ga Trinidad Wiseman. Sügisel pakuti katsetamise võimalust ka tavakodanikele.
RIA on varem teada andnud, et eesti.ee mobiilirakendusse valmib algul umbes 50 teenust, millele aja jooksul hakkab neid pidevalt lisanduma, näiteks on plaanis järgmisel aastal keskenduda ettevõtjatele suunatud teenustele.
12. septembril teatas RIA pidulikult, et alates sellest päevast on kõigil huvilistel võimalus registreerida end eesti.ee mobiilirakenduse testijaks ja proovida esimesena uut riigiäppi. Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta märkis siis, et uus riiklik mobiilirakendus viib riigi ja kodanike vahelise suhtluse täiesti uuele tasemele.
RIA riikliku mobiilirakenduse talitusejuhataja Greta Preast ütles, et testijana on inimestel võimalus esimesena tutvuda uue rakendusega ja anda väärtuslikku tagasisidet, mis aitab riigiäppi paremaks muuta.
Riigiäpi kaudu võib saada riiklikke ohuteavitusi, näha oma andmeid ja ravimiretsepte, teavitada omavalitsust heakorraprobleemidest, vaadata maa-ameti kaardikihte, saada riikliku e-postkasti teavitusi. Nii mõndagi on veel puudu.
„Testimise käigus saavad kasutajad proovida erinevaid riigiportaali teenuseid otse oma mobiilseadmest. See võimaldab meil koguda väärtuslikke andmeid rakenduse kasutuskogemuse ja funktsionaalsuse kohta, et tuvastada võimalikud kitsaskohad,“ selgitas Preast.
Mis seal olema saab?
Artikli autor registreeris end äpi testijaks kõrvuti 2300 teise inimesega ning leidis, et nagu reklaamitud, saavad äpis olema lisaks riigiportaali eesti.ee võimalustele ka uued teenusplokid. Näiteks võib äpi kaudu saada riiklikke ohuteavitusi, näha andmeid enda ja oma alaealiste laste kohta ning ravimiretsepte, teavitada kohalikku omavalitsust heakorraprobleemidest, vaadata maa-ameti kaardikihte, saada riikliku e-postkasti teavitusi ja kasutada andmejälgijat, mille abil saab tutvuda enda isikuandmete töötlemisega riiklikes andmekogudes. Ent nii mõndagi on veel puudu.
Eesti.ee rakendusse tuleb esmalt sisse logida mobiil-ID, Smart-ID või Euroopa Liidu eID-ga. Seejärel on võimalik luua kuuekohaline kood, millega saab edaspidi lihtsamini sisse logida. Samuti on võimalik kasutada sõrmejälge või näotuvastust.
Äpp on jagatud kolme sektsiooni: dokumendid, teenused ja postkast. Esimesest saab näha juhiluba, passi ja ID-kaarti, kuid seal on siiski kirjas vaid olulisemad andmed.
Teine alajaotus on riigi pakutavad teenused, mis jaguneb paljudeks osadeks, näiteks mina ja minu pere, tervis ja retseptid, pensionid ja toetused, haridus, andmejälgija, nõusolekuteenus, liiklus, eluase ja kinnisvara, juriidilised dokumendid, testament ja pärimine, elatisabi, jaht ja relvad, eraisik tööandjana ning muud teenused.
Kolmas alajaotus on postkast ehk riigi saadetud kirjad, näiteks valimiste teabelehed. Paraku lõpetas riik teenuse pakkumise, mille puhul oli e-posti aadressiks nimi.perenimi@eesti.ee. Selle asemel on isikukood@eesti.ee, millega saab näiteks kohtukutseid või muid meeldetuletusi riigiasutuselt. Aadressi saab suunata endale meelepärasele e-postile.
Kui algul oli loota, et äppi saab kasutada ka enda isiku tuvastamiseks, nagu ID-kaarti või passi, siis see takerdub praegu paraku seaduste taha, mida oleks vaja muuta. Rakenduses on võimalik esitada dokumenti ja kontrollida selle õigsust. Selleks saab luua isikutuvastuse QR-koodi, mis töötab kolm minutit. Testrakenduses juhitakse tähelepanu, et juriidiliselt tohib äpidokumente kasutada isikusamasuse tõendamiseks alles siis, kui jõustub dokumentide seaduse muudatus.
Loomulikult ei tööta testversioonis kõik nii nagu peaks, kuid see on loomulik, et väiksed vead silutakse lõppversioonis välja. Lootma peab, et ka vajalikud seadusemuudatused võetakse vastu. →
HEA TEADA
Riigiportaali eesti.ee kasutusstatistika
See, mida kasutati riigiportaalis eesti.ee aastal 2023, võib anda aimu, mida ja millal hakatakse kasutama ka mobiiliäpis.
2023. aastal sai eesti.ee 6 637 000 külastust, 72% külastustest logiti eesti.ee veebilehele sisse. Portaali kasutas 680 000 inimest.
Kõige populaarsem külastuskuu oli august, mil portaali logis sisse 195 000 inimest. 46% kasutajatest külastas veebilehte mobiilseadmes.
Populaarseimad teenused 2023. aastal olid: töövõimetuslehed (eraisiku teenus), retseptid, töövõimetuslehe andmete vaatamine ja täiendamine (ettevõtja teenus).
