Rannar Vassiljev. Riik eemaldub kodanikust, riik ei hooli kodanikest. Need käibefraasid kõlavad siis, kui mõni ametnik või ametkond ei suhtu tõsiselt kodanike kaebustesse. Näiteks politsei või sotsiaaltöötajad ei pööra tähelepanu koduvägivallale.
Et aga kogu riigi tasandil riigieelarvega oma kodanikele samuti kaudselt hoolimatust näidatakse, sai selgeks kolmapäeval, Harjumaa Omavalitsuste Liidu (HOL)i poolt korraldatud Harjumaa eelarvete arutelul.
Eesti riigi eelarve kasvab järgmisel aastal 6 protsenti, ulatudes üle 8 miljardi euro. Arvudes on tõus 200 miljonit eurot. Samal ajal jääb eelarve 0,3% miinusesse. Järgmisel aastal väheneb ka üksikisiku tulumaks ühe protsendipunkti võrra, langedes 21-lt 20 protsendile. Üksikisiku tulumaks on aga kohalike omavalitsuste eelarvete peamine tuluallikas. Riigieelarvet täidavad ja aitavad kasvatada lisaks üksikisiku eeldatavale tulu suurenemisele ka (riigile) kasulikud muudatused käibemaksus. Kuidas tulevad kohalikud omavalitsused toime oma eelarvetega, kas jätkub raha nii õpetajatele palkade maksmiseks kui teede lappimiseks?
Eelarvete lõhe
Et riigieelarve ja kohalike omavalitsuste eelarvete vahel selline suhe valitseb, kus riigieelarve omavalitsuste eelarvetest kiiremini kasvab, seda tunnistas ka omavalitsusjuhtidele esinenud rahandusministeeriumi KOV-de finantsjuhtimise osakonna juhataja Sulev Liik. See tendents kehtib alates aastast 2009, mil vähendati KOV-ide eelarvesse laekuvat üksikisiku tulumaksu 12,8%-lt 12,2-le protsendile. Lihtsamaks ei teinud enamike omavalitsuste olukorda ka IRLi poolt läbi surutud maamaksu kaotamine elamumaalt.
Samas oli rahandusministeeriumi esindajal omavalitsuste esindajaile ka positiivseid uudiseid: õpetajate keskmine palk peaks järgmisel aastal küündima 1056 euroni, miinimumpalk 880 euroni. See tähendaks 10%-st palgatõusu, mis ei puuduta. Rahandusministeeriumi esindaja kinnitas, et preemia on nendele omavalitsustele, kus on liidetud eesti- ja venekeelne gümnaasium. Koolilõuna toetus 0,78 eurot laieneb ka kõikidele gümnaasiumiõpilastele. Oluliselt suurenevad järgmisel aastal riiklikud vahendid muinsuskaitsealaseks tegevuseks.
Fiskaalpoliitika osas hoiatas Sulev Liik: ka sel Euroopa Liidu eelarveperioodil (2014-2020) kehtib põhimõte, et ka käibemaks on abikõlbulik, aga raskustesse võivad sattuda omavalitsused, kes on Euroopa toetusrahadega ehitanud objekte, mille ülalpidamiskuludeks nüüd endal raha napib.
Ükski käsi ei tõusnud
Eesti Maaomavalitsuste Liidu finantsnõunik Märt Moll nentis, et võrreldes kohalike omavalitsuse eelarveid sisemajanduse koguproduktiga (SKP), siis on need suhteliselt madalamad kui 2006. aastal. Märt Moll meenutas ka põhjust, miks 2009. kriisiaastal kohalike omavalitsuste eelarvetesse laekuvat üksikisiku tulumaksu laekumisprotsenti vähendati.
“Riik lubas omavalitsustele, et võtab neilt kohustuse tegelda noorsoo huviringide ja spordiga. Palun tõstke käsi, milline omavalitsus ei tegele enam oma noortega,” palus kogenud finantsist. Ükski omavalitsusjuhi käsi ei tõusnud. Saalis tõusis hoopis naerupahvak.
“Oleme kõnelenud riigi esindajatega, et need üksikisiku tulumaksu laekumisprotsendid taastatakse. Selge, et riik korraga ei saa – ka riigil tuleb täita võetud kohustused – aga taastamine (loe: omavalitsuste eelarvete taastamine) võiks toimuda mõne aasta jooksul,” kõneles Märt Moll.
Riigiametnike vastus omavalitsusjuhtidele on alati üks – töötasu kasvab, omavalitsuste eelarved suurenevad. Milles küsimus?
Kriisieelarvet pole
“Kui riik kodaniku juttu kuulda ei võta, tuleb kevadel parlamenti valida inimesed, kelle kõrvad oma inimeste häälele kurdiks ei jää,” tõdes Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Rannar Vassiljev. Ta tõdes samuti, et tööealise elanikkonna vähenemine hakkab peatselt ka paljude omavalitsuste tulubaasi kahandama, see aga enamike Harjumaa omavalitsuste eelarveid ei mõjuta. Meie elanikkond on viimase kümne aasta jooksul kasvanud ja küllap kasvab edaspidigi.
Kuigi meid ümbritsevate riikide (Soome, Venemaa, Saksamaa) majandus, kellega oleme ka tihedates majandussidemetes, ei ole kiita seisus, samuti on Euroopas mitmeid ohtlikke pingekoldeid, Eestis kriiseelarvet pole ette valmistanud.
“2007. aastal oli õhus palju ohu märke – kinnisvarahindade mull, palkade oluliselt kiirem kasv tööviljakusest, liigsetele laenudele rajatud areng – siis praegu selliseid märke pole,” nentis Vassiljev. Meie majandus areneb stabiilselt. Ohud meie majandusele tulevad mujalt.“
