Harjumaa Ühisteenuste Keskus koostas 15 Harjumaa vallale-linnale ühised jäätmekavad. Keskuse juhataja Tõnu Tuppitsa sõnul on koostööd jäätmehoolduses vaja, et töötada välja lahendused, nagu jäätmejaamad, materjalide kogumise konteinerid jne.
Jäätmehoolduses on omavalitsuse jaoks iga sent arvel. Kui teistes valdkondades käib kibe vaidlus riigi poolt eraldatava raha ümber, ja raha ei tundu kunagi küllalt olevat, siis jäätmehoolduses sellist vaidlust ei toimu, sest riik ei eralda jäätmehoolduse püsikuludeks omavalitsustele praktikas sentigi. Seda seetõttu, et vastavalt jäätmeseadusele toimub jäätmehoolduse rahastamine prügilasse viidavate jäätmete saastetasust, mille laekumine alates 2013. aastast seoses Iru jäätmepõletustehase käikulaskmisega on praktiliselt lõppenud.
Raha puudumine oli ka esimene probleem, mille 15 omavalitsust, kes ühise jäätmekava saavad, tuvastasid: kust leida vahendeid, et täita kohalikele omavalitsustele jäätmeseadusega pandud kohustusi?
Möödunud suvel vastu võetud riiklikus jäätmekavas aastani 2020 nõutakse, et kohalikud omavalitsused peavad täitma riigi jäätmekavas toodud kõrgeid jäätmete taaskasutamise ja ringlusse võtmise eesmärke.
Nii näiteks peab aastaks 2020 olema kõigist kogutud segaolmejäätmetest materjalina ringlusse võetud 50% – puit puiduna, plast plastina, paber paberina jne. Samas ei anna riik selgeid juhiseid, kuidas sellist ambitsioonikat eesmärki saavutada.
Kust saada andmed?
Et eesmärgini jõudmist kavandada, peaksid olema algandmed – kui palju igas omavalitsuses tekkinud segaolmejäätmetest tegelikult taaskasutatakse või ringlusse võetakse. Selliseid andmeid praegu omavalitsustel ega riigil pole. Seetõttu on keeruline planeerida ka tulevikku.
„Jäätmekava koostamisele eelnes pikk küsimustik, millega püüdsime välja selgitada vajalikud lähteandmed. Lisaks suhtlesime jäätmevedajatega, tootjavastutusorganisatsioonidega, keskkonnametiga,“ rääkis Tõnu Tuppits.
Lähteandmete vajalikkus iseloomustab Tuppits näitega – kui vald tahab ehitada kooli või lasteaeda, oleks imelik, kui ei teata, kui palju ja mis vanuses inimesed piirkonnas elavad. „Jäätmevaldkonna ülesehitus nõuab samamoodi vaid sellele süsteemile iseloomulikke andmeid,“ ütles ta.
Nüüd, kui olukord Harjumaal kaardistatud, saab Tuppits öelda, et seisul pole viga – kui võrrelda meid endise idabloki riikidega. „Põhjamaade kontekstis oleme aga jäätmekorralduse tasemelt Soomest-Rootsist vähemalt paarkümmend aastat arengus maas,“ märkis ta. „Puudu on lihtsate teenuste kättesaadavusest ja vastavusest inimeste vajadustele.“ Põhjamaades on kogu jäätmemajanduse korraldus omavalitsuste käes, kellele kuuluvad jäätmekäitluskeskused, jäätmete liigiti kogumise lahendused ja isegi põletusjaamad.
Üks jaam paljudele
Kuigi omavalitsustel napib raha, et jäätmehooldusega tegelda ning seda arendada, tehakse mõnikord otsuseid, mis hiljem tunduvad raha tuuldeloopimisena. Tavaline praktika ühes omavalitsused on jäätmejaam, ohtlike jäätmete kogumispunkt ning paar jäätmete kogumisringi aasta jooksul. Selle kõik maksab kinni omavalitsus. Tuppitsa sõnul pole siiani selle peale mõeldud, et üht jäätmejaama saaks kasutada mitme valla inimesed.
„Näiteks Keila vallas Karjakülas on jäätmejaam, mille tegevust finantseerib vald aastas üle 10 000 euroga,“ tõi Tuppits näite. „Samal ajal tahab naabervald Harku rajada Tabasalu jäätmejaamale lisaks veel ühe jaama valla lääneosasse. Kas on mõtet Keila-Joa või Türisalu kanti teha jäätmejaam, selle asemel, et elanikud alates Vääna-Jõesuust võiksid kasutada alternatiivina hoopis Karjaküla jäätmejaama?“
Jäätmejaamad toimivad täna kõikjal Harjumaal tänu omavalitsuste finantseerimisele. Ka Harku vallas, vaatamata sellele, et Tabasalu jäätmejaamas on kõige suuremad jäätmevood. Jäätmejaama isemajandavaks muutmine eeldab aga veelgi suuremat jäätmekäivet. „Seetõttu peaks olemasolevad jäätmejaamad teenindama suuremaid piirkondi,“ ütles Tuppits.
Tema sõnul peaks toimima põhimõte „saastaja maksab“, et omavalitsused pääseksid kulutustest. Praegu maksavad inimesed ja ettevõtted vaid segaolmejäätmete veo eest.
Üks eesmärke ühises jäätmekavas ongi liigiti kogumise hoogustamine. Sinna kuulub näiteks paberi ja papi eraldi kogumine, aga ka kohtkompostimise populariseerimine – biolagunevad jäätmed moodustavad kõigist jäätmetest umbes 30%, kuid nähtavalt eraldi ei koguta neid praegu Harjumaal praktiliselt üldse.
