Ei saa rääkida riigist, rääkimata selle riigi meestest. Ehk riigimeestest. Üks neist on kahtlemata tänane Loksa linnapea Värner Lootsmann.
Teisipäeval, 18. augustil, tähistas Värner Lootsmann oma 70. sünnipäeva. Eesti Vabariigil sai eile, 20. augustil, täis 24 aastat taasiseseisvumisest. Riik ja tema rahvas on ikka koos käinud. Olnud koos muredes ja rõõmupäevil. Värner Lootsmann on üks meie hulgast: sündinud Loksa lähedal Kasispea külas, päris mere piiril, lõpetanud Loksa Keskkooli ja Tallinna Tehnikaülikooli. Ja jõudnud siis suurte poliitikasse. Nüüd on tagasi kodukandis, elades isatalus Kasispeal, juhib Loksa linna linnapeana.
Kuidas sattus inseneriharidusega mees järsku poliitikasse?
Värner Lootsmann: Kuna ma NLKP-sse (kui seal üldse poliitikat tehti!?) ei ole kuulunud, oli minu esimeseks poliitiliseks kogemuseks kuulumine Rahvarindesse nagu paljudel teistelgi tänastel poliitikutel. Tahtsin Eesti iseseisvumisele kaasa aidata.
Siis tekkisid sellised rühmitused nagu Vabad Demokraadid ja Liberaalid ning nende ühinemisel 1990. a Liberaal-Demokraatlik Partei, kuhu asutajaliikmena ka kuulusin.
Liitusin Eestimaa Keskerakonnaga 1992. a veebruaris. Eesti riik oli siis juba iseseisvunud. Aga nagu arvata võib, oli noorel riigil probleeme rohkem kui häid lahendusi.
Kuidas mäletate neid ärevaid augustipäevi 24 aastat tagasi?
Vene tankid Tallinnas, kohutav segadus üle N Liidu. Rahvarinne kutsus rahvast Toompead kaitsma. Rahvas tuligi. 20. augusti õhtul kuulutati Eesti Vabariik taasiseseisvunuks
Kuidas sai Teist Harju maavanem?
Kui 2005. aastal tehti mulle ettepanek kandideerida Harju maavanemaks, ei olnud see eriline üllatus, kuna sama teemat oli juba varem puudutatud. Nii et lühim vastus on: vabariigi valitsus kinnitas.
Mida peate oma suurimaks kordaminekuks maavanemana?
Kõigi Harjumaa omavalitsuste (teiste hulgas Tallinna ja Paldiski linna, Saue ja Keila valla) ühinemist Harjumaa Omavalitsuste Liiduga 2006. aastal. Harjumaa arengustrateegia väljatöötamist aastani 2025, erakondadeülese haldusreformi komisjoni kokkukutsumist ja tulemuslikku tegevust 2009, majanduslikult väga raskel aastal; et Harju Elu jäi maakonnalehena püsima.
Millisena näete Loksa linna visiooni (kuidas kulgeks haldusreform)?
Kui haldusreformist üldse asja saab, siis Loksa linn areneks kõige paremini koos ühe osaga Kuusalu vallast (endine Loksa vald) , kuhu võiks veel kaasata osa Vihula vallast (Käsmu,Võsu, Eru…). Kui üleriigilisest haldusreformist asja ei saa, siis võiks Loksa jätkata omaette. Kuusalu valla elanikuna pean võimalikuks ka Kuusalu valla ühinemist Loksa linnaga, mis on ja jääb ka tulevikus piirkonna tõmbekeskuseks.
Mida soovite tänase “suure” poliitika tegijaile?
Et Euroopa Liit ei muutuks 28 nääklevaks riigiks, kus põhiaur läheb arutamiseks, kuidas aidata tublisid pagulasi ja veel tublimaid kreeklasi… või vastupidi… Eesmärgiks peaks olema tugevdada Euroopa ühtsust ja meie oma väikest Eestit, aidates tema inimesi, kellest paljud puudust kannatavad.
Lähedased Värner Lootsmannist
Nikolai Vojeikin
Kiviõli linnapea
Töötasime koos Harjumaa maavalitsuses 2006 kuni 2010. Tema oli siis aktiivne keskerakondlane, mina mitteaktiivne reformierakondlane. Ometi olime üks meeskond. Ta võttis tööle oma ala asjatundjaid, mitte ei valinud inimesi maailmavaate järgi. Eks see ole kaasa aidanud Harjumaa heale arengukäigule. Ta on seda tüüpi juht, kes armastab ees minna, nii-öelda lipukandja olla.
Õnnela Tedrekin
Loksa Gümnaasiumi direktor
Linlastele meeldib, et linnal on kindla käe ja visiooniga juht. Aitab koolil alati rahalisi muresid lahendada. Aga meie endi soovid peavad olema põhjendatud.
Juhan Särgava
Eesti Põllumeeste Liidu president, Turba kandi farmer
Minu jaoks on Lootsmann ennekõike järjepidevuse, visaduse ja külma närviga tegutseja võrdkuju. Kui ta eesmärki näeb, on ta valmis ükskõik kui palju rügama ja teisi tagant utsitama, et selleni jõuda. Turba kooli poleks kunagi remonditud, kui polnuks maavanem Värner Lootsmanni jõulist sekkumist.