Kui üle Eesti on paljudes maakondades juba riigigümnaasium olemas, siis Harjumaa esimene riigikool avab uksed septembris. Väikese viivituse tõttu ehitustööd veel käivad ja 1. septembril uues hoones aktust ei peeta, kuid septembri keskpaigas peaks majas õppetöö algama.
Harjumaale on kokku kavandatud neli riigigümnaasiumit, kolm peaks neid lisaks avatama Tallinnas. Esimene pääsuke lehvitab tiibu aga Viimsi vallas, kus uue riigigümnaasiumi avamisega muutub senine Viimsi keskkool põhikooliks. Üsna senise keskkooli lähedale kerkinud Riigi Kinnisvara ASi juhtimisel ehitatud maja aga pole veel lõplikku viimistlust saanud ja nii valmistuvad ka riigigümnaasiumi juhtkond ja õpetajad esimeseks õppeaastaks hoopis Viimsi Äritares asuvas ruumis. Ja seetõttu ei pääsenud ka Harju Elu ajakirjanik Viimsi riigigümnaasiumi direktori Karmen Pauliga kohtuma mitte uude majja, vaid kohtumine tuli kolmapäevaks kokku leppida Viimsi Äritares asuvas kohvikus.
Uue riigigümnaasiumi hoone ümber ja sees käib veel kibe ehitustöö. Kas maja jõutakse ikka õigeks ajaks valmis?
Karmen Paul: Ehitaja kinnitas veel täna (29. augustil), et 31. augustiks on maja valmis. Me pääseme majja pisut hiljem, sest mööblipaigaldajad on veel sees. Aga kuna me olime planeerinud kooli alguseks projektinädala juba enne seda, kui tuli välja, et on viivitusi, siis meid see ei häirinud, sest me olime planeerinud tegevused väljaspool maja. Saame 10. septembrist juba osaliselt ruume kasutada ja 17. septembril alustame õppetööd.
Millest viivitus tekkis?
See sai alguse juba detsembris seoses erinõuetega päästeameti poolt.
Mis tunde see Teis tekitab, et olete suure kooli direktor, aga majja veel ei pääse, olete hoopis Viimsi Äritares?
Praegu on meie staap tõesti siin, on üks suur ruum, kus toimuvad nõupidamised. Vastavalt vajadusele käiakse siin ja ka kaugtöö on võimalik, nii et ei ole probleeme. Meil on vaim valmis ja põnev projektinädal ees, seetõttu me ei muretse. Kõik õpilaste vanemad kutsume uude majja kokku septembri lõpu poole.
Kuidas õpilased ja vanemad sellesse suhtuvad, et koolimaja pole veel valmiski?
Pole kuulnud, et see oleks probleem. Me õpime ju kõikjal ja klass pole ainuke õppekeskkond. Me ise ei tee sellest probleemi. Tähtis on, et enne kui alustame koolipingis, saame omavahel tuttavaks, tekib ühtsustunne. See on hästi oluline iga alguse puhul.
Kuidas on kulgenud õpetajate värbamine?
Alustasime detsembris. Kuna osa Viimsi kooli õpetajatest tuli meile üle, sest põhikoolis enam kõigile tööd ei jätku, siis alustasime varem, et inimesed teaksid, kus nad edaspidi töötavad.
Otsingud on jätkunud terve suve ja kõige keerulisem on olnud matemaatikaõpetaja leidmine. See on tõsine probleem. Meie otsisime kahte matemaatikaõpetajat ja meil õnnestus nad leida, aga see oli väga keeruline. On neid, kes on matemaatikaõpetajaks õppinud, aga läinud muule elualale tööle ja kes ütlevad, et nad ei ole valmis tagasi tulema kooli. Puuduvad õpetajad leidsime tudengite seast.
Teine suur murekoht Eestis on füüsikaõpetajate puudus. Kogu riigis on ootused koolile ja reaalteaduste õpetamisele hästi suured, aga puudu on inimesed, kes õpetaksid. Ma pean ennast optimistiks, aga see olukord teeb mulle tõsist muret.
Lisaks vananeb õpetajaskond. Meil õnnestus saada nooremad õpetajad, meie õpetajate keskmine vanus on alla 40. Ma ei kujuta ette, mis toimub väiksemates kohtades, kuidas seal koolijuhid leiavad vajalikud õpetajad.
Otsingud on jätkunud terve suve ja kõige keerulisem on olnud matemaatikaõpetaja leidmine. See on tõsine probleem.
11. ja 12. klassid tulevad riigigümnaasiumisse otse senisest Viimsi keskkoolist üle. Kas nendesse klassidesse ei toimunudki vastuvõtukonkurssi?
Võtsime õpilasi vabadele kohtadele. 11. klassides on praegu ootejärjekorras rohkem, kui on vastuvõetud õpilasi. Vastavalt haridus- ja teadusministeeriumi ja Viimsi valla vahelisele kokkuleppele, mis sõlmiti juba 2014, oleme kohustatud Viimsi keskkoolist ületulevatele õpilastele tagama sealse õppekava alusel õpingud. Praegusele 11. klassile oleme teinud kombinatsiooni vanast õppekavast ja sellest süsteemist, mille järgi 10. klass õpib. 12. klass lõpetab selle õppekava järgi, millega nad Viimsi keskkoolis alustasid. 12. klass saab olema korraga nii Viimsi keskkooli 36. lend kui riigigümnaasiumi 1. lend.
Olete teinud ka statistikat, et kui palju tuli valda tagasi õpilasi, kes on käinud põhikoolis mujal, nt Tallinnas?
On teatud hulk. Suur osa tuleb ikkagi Viimsi valla koolidest, lisaks Meriväljalt ja Piritalt. On ka neid, kes on läinud 10. klassi Tallinna, aga soovivad nüüd tulla 11. klassi Viimsi riigigümnaasiumisse, sest on kuulnud, et meil on teistmoodi õpe.
Meil on 10. klasse viis tükki, igasse võtame 30 õpilast. Maksimum on 36, aga see on suur arv õpetaja jaoks ja kui me tahame individuaalset lähenemist, siis me peame õpetaja jaoks selle võimaluse tekitama. Mida rohkem on õpilasi, seda rohkem on loengu vormi ja passiivset õppimist. Ideaalis peaks üks lend jääma 150 ja 180 õpilase vahele. Praegu on meil umbes 330 õpilast, maksimaalne arv on 540.
Olete olnud ka Viimsi keskkooli direktor. Kui palju on erinevat uues riigigümnaasiumis?
Erinev on see, et riigigümnaasiumisse ei võtnud me vastu õpilasi, kellel olid mitterahuldavad hinded 9. klassi tunnistusel või kes oli teinud mõnes aines järeleksami. Meile on oluline, et õpilane oleks järjepidev ja sihikindel õppija. Ka riigigümnaasiumi kvaliteedikokkulepe ütleb, et õpilane on põhikoolis olnud heade tulemustega.
Viimsi kooliga võrreldes on ka see erinevus, et kuivõrd põhikooli osa on seal nii suur, siis läkski põhitähelepanu sellele. 1. klassi ja gümnaasiumiklasside vajadused on aga nii erinevad, et olen tugevalt põhikooli ja gümnaasiumi lahutamise usku. Muidu võtame me mingi keskmise, kuidas mõlemal oleks parem. Õppijad võidavad sellest, kui kaks kooli on eraldi.
Palju on räägitud nn Tallinna eliitkoolidest ja nende vahest ülejäänud koolidega. Kas riigigümnaasiumitega ei teki sama olukord ka Harjumaal?
See oli üks põhjus, miks me otsustasime, et me ei kopeeri kedagi, ei võistle kellegagi. See, kellele sobib meie süsteem, tuleb meie juurde õppima. Eks mõned aastad tuleb meile aega anda, et uuendused sisse töötada.
Alati jääb lapsi, kes lähevad Tallinna õppima.Üks põhjus on koolid, mis on kitsa suunitlusega – näiteks pakutakse IB (rahvusvaheline bakalaureuse) õpet, või siis Tallinna Reaalkool, mis pakub väga tugevat reaalharidust.
Mis on Viimsi riigigümnasiumi eripära? Kunagi räägiti mere teemast, aga täna see vist enam nii ei ole.
Praegu me ei ole ennast mere valdkonnaga sidunud, aga oleme planeerinud edaspidi teha koostööd mereakadeemiaga. Meie eripära on moodulõpe, mis tähendab, et meil ei ole õppesuundi, vaid õpilane saab valida igaks õppeaastaks ühe valdkonna kursuste paketi. Teiseks on meil mentorsüsteem, mis tähendab, et meil pole klassijuhatajaid, vaid väiksemad mentorgrupid, kus tegeldakse õpilaste motivatsiooni hoidmisega ja aidatakse õppida. Täna on üle Eesti gümnaasiumites probleemiks õpilaste puudumine ja koolist väljalangemine. Mentorsüsteemis on tähelepanu õpilasele suurem.
Kolmas eripära on küpsuseksam. Õpilane analüüsib kolme aasta jooksul enda tegemisi, käib töövarjuks, käib vabatahtlikku tööd tegemas ja läbi eneseanalüüsi kaitseb oma portfooliot gümnaasiumi lõpus, see on nagu gümnaasiumi väljaastumisvestlus.
Kas puhas gümnaasium on teie arvates kui eelülikool?
See on kindlasti vaheetapp järgmiseks sammuks. Mulle meeldib Eesti haridussüsteemis see, et ei ole lõpp-punkte – sa saad alati edasi õppida. Näiteks lõpetad kutsekooli ja saad edasi minna ülikooli. Tahame koostööd teha kutsekoolidega, rakenduskõrgkoolidega, näiteks teeme koostööd Tallinna tehnikakõrgkooliga inseneeria moodulis, teeme koostööd ülikoolidega. Gümnaasium annab laiema baasi – ta ei kujunda meid arstiks või matemaatikuks, vaid annab pigem valdkonna, millega tahad edasi tegelda.
KÜSIMUS: Millal valmib Viimsi riigigümnaasiumi hoone ning millal saab seal alustada õppetegevusega?
Mariliis Sepper
Riigi Kinnisvara ASi kommunikatsioonijuht
Viimsi riigigümnaasiumi ehitustegevus on jõudnud lõppfaasi. Koolihoones toimuvad viimased siseviimistlustööd, sisustamine ning aknakatete paigaldus, erinevate süsteemide häälestamine, koristustööd ning koolitused. Välitöödest toimub kooliõue haljastus, fassaadiplekkide paigaldus ning välisalade kivikattetööd. Ehitustööde lõpp liikus edasi lisatööde vajadusest. Tavapärane õppetöö algab koolimajas 17. septembril, koolimaja pidulik avamine on plaanitud oktoobri algusesse.
