Värskelt avaldatud eksamitulemuste edetabelis on esikolmandikus koguni viis maakonna kooli. Kõrgeima ehk 19. koha sai aga Kiili gümnaasium. Sellega edestati nii mõndagi suurlinna tuntud gümnaasiumit-keskkooli.

Kolme riigieksami tulemuste koondtabeli arvutas kokku ajaleht Postimees. Arvestati 2021. aasta matemaatika, eesti keele ja inglise keele eksamite punkte. Kokku on pikas tabelis 126 kooli tulemused, kus keskharidust antakse.

Tabeli tipus on kaks pealinna kooli ehk Tallinna Reaalkool ja Inglise kolledž. Kolmandal kohal on Hugo Treffneri gümnaasium Tartust. Edasi tulevad Gustav Adolfi gümnaasium Tallinnast, 21. kool Tallinnast ja Pärnu Sütevaka gümnaasium.

19. kohalt leiame parima Harjumaa kooli ehk Kiili gümnaasiumi. Matemaatika keskmine hinne oli seal 72,8. Ühe kohaga jäeti selja taha Tallinna Jakob Westholmi gümnaasium.

Kiilis tasuks kaheksa medalit

Kiili gümnaasiumi direktor Ruth Pekkenen ütleb: „Kui tulemused on kõrged, räägitakse sellest meeleldi. Kui tagasihoidlikumad, ei kiputa rääkima või kinnitatakse, et tegemist on väheolulise infoga. Meie kooli seisukoht on olnud aastaid väga selge ja üheselt mõistetav. Me ei õpeta ega õpi riigieksamite edetabelite jaoks. Püüame õpilastele ja õpetajatele pakkuda võimalikult pingevaba keskkonda, kus on võimalik keskenduda vaid kõige olulisemale – teadmiste omandamisele.“

Pekkeneni sõnul on see õnnestunud. Ning vaatamata sellele, et eksamite kõrgete tulemuste pärast eraldi ei pingutata, on need püsinud viimaste aastate lõikes stabiilselt head. Loomulikult on aastaid, kus tulemused mõnes aines on kõrgemad, teises madalamad, kuid ennekõike oleneb see siiski konkreetse lennu õpimotivatsioonist.

„Eelmise kevade lõpetajad olid motiveeritud, pühendunud ja väga teadlikud oma soovidest edasise osas. Tulemuseks kaheksa medalit ja suurepärased tulemused lõpueksamitel,“ toob ta esile.

Töö toob tulemusi

Lõpueksamite tulemused olenevad Pekkeneni sõnul ennekõike õpilastest ja nende sisemisest motivatsioonist. Õpetajad teevad oma tööd aastast aastasse ühtviisi pühendunult ja hästi.

„Ma ei arva, et mõnel aastal on õpetamine kuidagi teistsugune või parem. Meie õpetajaskond on väga püsiv. See annab stabiilsuse ja kindlustunde õpetamise kvaliteedi osas,“ ütleb naine.

Koolijuht hindab õpetajaskonda väga kõrgelt. „Ma ei arva, et heade eksamitulemuste taga on vaid gümnaasiumiastme eksamiainete õpetajad. Motivatsiooni, õpiharjumuse ja iseseisvuse õpetab ja kasvatab suures osas nii alg- kui ka põhikool. Õppima ja pingutama harjunud õpilased on meie kooli lapsevanemate ja õpetajaskonna ühine pingutus ning hea töö tulemus. Olen selle üle uhke ja tänulik, sellise kooli juht olla on vaid suur rõõm,“ ütleb koolijuht.

„Oleme oma õpilaste eelmise aasta eksamite tulemuste üle uhked. Eelmisel kooliaastal oli klasse, kes olid distantsõppel kauem kui kontaktõppel.“

Viimsi gümnaasium on tabelis teine Harju kool. Saavutatud on 26. koht.

Koolijuht Karmen Paul kommenteerib: „Nii nagu hea kolleeg ütles, siis riigieksamite edetabel pole spordivõistlus. Meie jaoks on olulised õppijate tulemused, nende toimetulek igapäevaelus ja meie kogu koolipere heaolu. Selle osas edetabeleid ei tehta ja neid polegi vaja teha.“

Kuusalu edu valem: õpihimu

Põhjust häbenemiseks pole ka Kuusalu keskkoolil. Riigieksamite koondtabelis saadi igati kõrge 38. koht. „Oleme oma õpilaste eelmise aasta eksamite tulemuste üle uhked. Eriti arvestades olukorda, kus õpilased õppima ja õpetajad õpetama pidid. Eelmisel kooliaastal oli klasse, kes olid distantsõppel kauem kui kontaktõppel,“ ütleb koolijuht Kristi Tarik.

Kuna aastad on võrreldamatud, siis on keeruline anda tema sõnul hinnangut, milline aasta oli parem või halvem.

Milline on teie juhitava kooli edu valem? „Meie kooli edu valemiks on kindlasti meie õpihimulised õpilased, nende vastutustundlikud vanemad ning pühendunud õpetajad. Kuid kindlasti ei pea ma seda peamiseks, mille järgi kooli hinnata. Meie jaoks on oluline, et iga õppija ennast koolis hästi tunneks, soovime pakkuda turvalist ja õiget kooli igale õpilasele, kus saaks areneda, olla uudishimulik ning aktiivne,“ vastab Kristi Tarik.

Tariku sõnul annavad eksamite edetabelid ülevaate vaid eksamitest. Nendes ei kajastu kõik muud olulised väärtused, mida koolid kannavad. „Lisaks on statistikaga ikka nii, et tulemustesse tuleb suhtuda teatud ettevaatlikkusega. Tulemused sõltuvad näiteks ka sellest, kui palju õpilasi eksameid üldse tegi. Ka edetabeli teises pooles olevad koolid on kindlasti väga head, ka nendes koolides on pühendunud õpetajad ning ainult eksamite tulemused ei määra kooli väärtust,“ ütleb ta.

Harju koolid eksamite edetabelis

1. Tallinna Reaalkool
2. Tallinna Inglise kolledž
19. Kiili gümnaasium
26. Viimsi gümnaasium
30. Loo keskkool Jõelähtme vallas
38. Kuusalu keskkool
41. Tabasalu ühisgümnaasium Harku vallas
45. Saue gümnaasium
50. Saku gümnaasium
51. Jüri gümnaasium Rae vallas
54. Kose gümnaasium
64. Keila kool
101. Paldiski ühisgümnaasium Lääne-Harju vallas

Kokku on Postimehe tabelis 126 kooli.

Intervjuu: Keit Fomotškin, Saku gümnaasiumi koolijuht, koolil tabelis 50. koht

Milline on teie juhitava kooli edu valem?

Tunnen rõõmu ja uhkust meie koolipere saavutuste üle. Saku gümnaasiumi tulemuste taga on kindlasti õpilaste ja õpetajate tõhus koostöö. Samuti motiveeritud õpilased, professionaalsed ja toetavad õpetajad.

Lisaks kohustuslikele kursustele oleme võimaldanud ka eksamite ettevalmistust toetavaid valikainete kursusi (nt tekstiõpetus, matemaatikaülesannete praktikum, inglise keele lisakursused). Usun, et needki on aidanud kaasa nii teadmiste-oskuste kinnistamisele kui ka õpimotivatsiooni tõstmisele.

Suur väärtus ja eripära on ka meie gümnaasiumiastme moodulipõhises õppetöökorralduses, millega võimaldame õpilastele rohkem nende huvidele vastavaid valikuid. Pean oluliseks, et arendaksime Saku gümnaasiumist tervikuna tulevikupädevuste kooli, kust saab vajalikud aine- ja erialased teadmised, ent osatakse arendada ka aina enam vajalikke tulevikuoskusi, nt õppimine ja mõtestamine, mudeldav mõtlemine, uue meedia kirjaoskus, disainmõtlemine, virtuaalne koostöö. Need on oskused, mis täna tunduvad ehk isegi võõrad, ent mis võimaldavad nii meil kui ka meie noortel toime tulla üha dünaamilisemas maailmas.

Üllatas kindlasti see, et vaatamata kahele distantsõppeperioodidega kooliaastale sooritasid abituriendid edukalt eesti keele ja kitsa matemaatika riigieksamid ning inglise keele rahvusvahelise eksami või riigieksami. Pisikeseks pettumuseks osutus laia matemaatika koondtulemus. Vaatamata sellele, et reaalsuuna õpilaste keskmine oli 59,8 punkti ja ligi kolmandik neist saavutas üle 80%-lise tulemuse.

Lõpetuseks on paslik välja tuua, et haridus- ja noorteameti koostatud analüüsi alusel gümnaasiumide panuse kohta riigieksamite tulemustesse on Saku gümnaasiumi panus olnud nii eesti keeles, laias kui ka kitsas matemaatikas oodatust kõrgem. See teeb samuti rõõmu.

Kas tähtsad on targad ja hea õpetamisvõimega pedagoogid? Või targad ning vastuvõtvad õpilased? Või mõlemad?

Kõige olulisem on koostöine koolikultuur ja õpi- ning õpetamisrõõm. Kui õpilane on motiveeritud, piisavalt ennast juhtiv ja tal on kindlad eesmärgid, suudab toetav ja professionaalne õpetaja aidata igal noorel edukalt riigieksamid sooritada.

Mida teha, et tulemus oleks uuel aastal veel parem?

Oleme analüüsinud tulemusi ja rakendanud ka sel õppeaastal erinevaid lisavõimalusi riigieksamiteks valmistumiseks, pakkudes valikkursuseid. Riigieksamite keskmine tulemus oleneb palju lõpetava lennu õpilastest ja koostöö sujumisest õpetajate ja õpilaste vahel. Hoiame päriselulist kooli, koostöist koolikultuuri ning märkame ja toetame õpilasi nende õpiteekonnal.