Tallinna Vesi AS sõlmis eelmise aasta eelviimasel päeval lepingu Filter Solutions OÜga, et rajada Paljasaare reoveepuhastusjaama juurde elektrija soojusenergia koostootmisjaam.

Reoveepuhastusjaamas tekib reovee puhastamise protsessi käigus biogaas, mida saab pärast koostootmisjaama käivitumist hakata kasutama lisaks sooja tootmisele ka elektrienergia tootmiseks. Uue koostootmisjaama kompleksi ehitamise maksumus on ligikaudu 2,4 miljonit eurot ja see peaks käivituma selle aasta lõpus.

Paljassaare reoveepuhastusjaam on Tallinna Vee üks kahest veepuhastusjaamast (teine on Ülemiste), mis teenindab rohkem kui 400 000 inimest.

Keskkonnahoidlik tootmine

„Tegemist on äärmiselt keskkonnahoidliku energia tootmisega, mis võimaldab väärindada meie enda toodetud kõrvalprodukti, biogaasi. Reoveesettest toodetud biogaas katab kuni 70% tänasest keskmisest reoveepuhasti elektrienergia tarbimisest aastas,“ selgitas Tallinna Vee tegevjuht Aleksandr Timofejev. Investeering koostootmisjaama vähendab tema sõnul ettevõtte jaoks reoveepuhasti elektrienergia ostu kulu, parandab jaama elektri varustuskindlust ning võimaldab elektri ostmist paremini juhtida.

„Paljassaare reoveepuhastusjaama reoveesette biogaasist saab toota aastas elektrienergiat mahus, mis kataks ligikaudu 3800 keskmise kodumajapidamise aastase elektrivajaduse,“ lisas Timofejev. Keskkonnauuringute keskuse uuringu järgi on reoveesette ja biolagunevate jäätmete käitlemiseks ja väärtustamiseks tehnoloogiliselt üks efektiivseimaid mooduseid metaankääritamine biogaasi saamiseks ning sellest soojus- ja elektrienergia tootmine.

„Biogaasi saagise suurendamiseks ning Eestis tekkiva biolaguneva tooraine efektiivsemaks kasutamiseks on otstarbekas koos käidelda reoveesetteid ja liigiti kogutud biolagunevaid jäätmeid, tagamaks biogaasijaamade optimaalse ja pideva toimimise,“ seisab Vallo Kõrgemaa koostatud uuringu kokkuvõttes.

Reoveesettest elekter ja gaas kulub endal ära

Paljassaare kompleksi biogaasi kasutamise võimsus on kuni 4,6 MW. Biogaasi sellise tarbimise võimsuse juures on elektri tootmise võimsus 1,9 MW ning soojuse tootmise võimsus kuni 2,1 MW. Nii elektri- kui ka soojusenergia kasutatakse täielikult Paljassaare reoveepuhastusjaamas oma tarbeks. Koostootmisjaama rajamine on osa suuremast projektist, mille käigus rekonstrueeritakse ka reoveepuhastusjaama metaantankid, mille tulemusel saab reoveesettest toota iga tund ligikaudu 3,2 MWh biogaasi.

Reoveepuhasti on varustatud elektriakuga võrreldava puhvermahutiga, kuhu saab talletada 20 MWh jagu biogaasi, et seda kasutada energia salvestajana. Puhvermahuti võimaldab toota elektrit vastavalt vajadusele ja elektrienergia hindadele. Ettevõte loodab, et tänu investeeringule väheneb reoveepuhastusjaama ja pumpla summaarne elektritarve aastas ligi 50%.

Lisaks investeeringutele vee- ja reoveevõrku on ettevõte asunud vähendama oma keskkonnamõju, jätkates CO2 jalajälje kaardistamist. Jalajälje vähendamiseks võeti  Tallinna Vesi ASi hoonetes ja tootmisprotsessis kasutusele 100 protsenti taastuvatest allikatest toodetud elektrienergia.

Utilitas tahab võtta energiat merest ja reoveest

Ka Eesti juhtiv energiakontsern Utilitas, mille põhitegevuseks on soojuse ja elektri tootmine ning kaugkütteteenuse osutamine, plaanib tulevikus ettevõte tipukoormuste katmiseks mereveest ja reoveest energiat koguda. Utilitas Eesti juhatuse liige Robert Kitt on ERR-ile öelnud, et ettevõte plaanib jõuda 2030. aastaks süsinikuneutraalsuseni.

„Tallinn on mereäärne linn. Meres on teatavasti kindlas sügavuses aasta läbi konstantne temperatuur. Ja seda ongi siis plaanis hakata ära kasutama linna kütmiseks ja jahutamiseks,“ ütles Kitt. Sisuliselt tähendab see, et soojuspumba juhtmed peavad ulatuma umbes 70 meetri sügavusele merre, kus temperatuur püsib viie kraadi juures, suvel juhitakse merre tagasi natukene soojem vesi ja talvel natukene külmem vesi.

Büroohoonete, kaubanduskeskuste ja kortermajade kütteks ja jahutuseks võtavad Kitti sõnul mereveest energiat näiteks Helsingi ja Stockholm, Rootsis kasutatakse soojuse saamiseks päris palju ka reovett, mida ei suunata muidugi kaugküttetorudesse, vaid sealt võetakse osa soojusest välja. Nii jõuab merre varasemast pisut jahedam reovesi.

Kundas toodetakse reoveest biogaasi juba 2014. aastast. Eesti suurim biogaasi tootja Estonian Cell toodab Kundas Eesti haabadest puitmassi, mida kasutatakse paberi ja kartongi tootmiseks. Puitmassi tootmisel tekkivast reoveest saabki biogaasi toota. Reoveest toodetud gaasis on peaaegu 75 protsenti metaani, see puhastatakse ära ja 98-protsendilise metaanisisaldusega gaas suunatakse gaasivõrku.