Rasvumine on krooniline haigus, mis on põhjuseks paljudele teistele haigustele nagu vähk, diabeet, viljatus, aga ka depressioon. Ülekaalulisus on üheks oluliseks südamehaiguste põhjuseks, südame-veresoonkonna haigused on endiselt number üks enneaegse surma põhjus Eestis.
Tervise arengu instituudi andmeil on enam kui pooled Eesti elanikest ülekaalulised ning liigne kehakaal põhjustab Eestis igal aastal ligikaudu 650 inimese enneaegse surma. Täiskasvanute ülekaaluga seotud ravikulud on Eestis ligi 124 miljonit eurot aastas.
Viis Eesti arsti asutasid hiljaaegu Eesti Kaaluravi Seltsi, et leida üheskoos lahendusi ülekaalu ennetamiseks ja rasvumise raviks. Harju Elu küsimustele vastab üks seltsi asutajatest, Tartu Ülikooli kliinikumi meestekliiniku arst-toitumisterapeut dr Kristel Ehala-Aleksejev.
Kas ülekaalulisuse probleem on ajas süvenev – mida aasta edasi, seda rohkem ülekaalulisi meil tekib? Või muutuvad inimesed siiski tasapisi teadlikumaks, toituvad tervislikumalt, jälgivad kaalu?
Viimased andmed eestimaalaste kaalu kohta pärinevad 2022. aasta Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringust. Nende andmete kohaselt on ülekaalus 38,7% meestest ja 26,7% naistest ning rasvunud 22,3% meestest ja 20,1% naistest. Seega on kaaluprobleem suurem meeste hulgas. Tuleb rõhutada, et kolmekümne aastaga on rasvunute osakaal kahekordistunud ning paraku pole märke, et see trend oleks peatumas.
Kas mõnes Eestimaa piirkonnas (näit Harjumaal, kus elatustase natuke kõrgem) on ka ülekaalulisi rohkem?
Piirkondlikud erinevused kindlasti esinevad. Rääkides rasvumisest, siis selles osas on probleem ehk kõige suurem Kirde-Eestis.
Kui palju on ülekaalulisus seotud pärilikkusega?
Geenidel on oma roll kehakaalu kujunemisel terve elukaare vältel. Loeb ülekaaluga seotud geenivariantide hulk ning huvitaval kombel näitavad uuringud, et vanuse tõus toob geneetilise eelsoodumuse enam esile. Ometigi ei saa liigses kaalus süüdistada vaid pärilikkust. Geenide avaldumist ja kaalumuutusi mõjutavad keskkond, eluviis, toiduvalikud, kehaline aktiivsus, soolestiku mikrobioota… Kindlasti on tegureid, millega me veel täna arvestada ei oska.
Kuidas hakkab Eesti Kaaluravi Selts koostööd tegema oma nn patsientide, ülekaalulistega?
Kaaluteema pole meditsiinis võõras ja sellega on tegeletud juba päris pikalt. Seltsi üheks eesmärgiks on aidata kaasa üheselt mõistetava raviteekonna väljakujundamisele. See on pikk protsess ja kiireid lahendusi siin pole, aga esimesed sammud selles suunas on teoksil. Näiteks on väljatöötamisel toitumisnõustamise teenus esmatasandi arstiabis.
„Kaaluprobleem on suurem meeste hulgas. Tuleb rõhutada, et kolmekümne aastaga on rasvunute osakaal kahekordistunud ning paraku pole märke, et see trend oleks peatumas.“
Dr Kristel Ehala-Aleksejev
Samuti püüame seista selle eest, et kaalulangetamist toetavad tõenduspõhised ravimeetodid ja teenused saaksid enam kättesaadavaks. Meie soov on ka vähendada kaalustigmat ning üksikisikute vastutust kaaluprobleemiga toimetulekul.
Kes rahastab seltsi tööd ülekaalulistega?
Nagu teisedki samalaadsed ühendused toimib selts liikmemaksude ja toetajaliikmete toetuse abil. Seltsi juhtkond tasu ei saa. Mis puudutab ülekaalulisusega tegelemise rahastust, siis tuleb leida võimalused ja lahendused, kuidas olemasolevasse tervishoiusüsteemi integreerida kulutõhusalt ennetuse ja raviga seotud tegevused.
Meie elukeskkond on kaalutõusu soodustav. Nii ei saa ka ülekaalule lahenduste leidmine olla ainult üksikisiku era-asi. Rasvumise vähendamiseks vajame koostööd meditsiini, riigi, haridusasutuste ja toiduainetööstuse vahel. Seltsina seisame selle eest, et lahenduste leidmisel oleks arvesse võetud ka patsientide vajadused.
Loodud selts soovib olla aktiivne eestkõneleja rasvumise ennetamises ja ravis, ning olla partneriks poliitikakujundajatele, ettevõtlussektorile ja kogukondadele. →
