Tiimitöö. Tuli koos võõraste inimestega hakata lahendama väga keerulisi ülesandeid. Ja seda pinget ning stressi tekitavas olukorras, kaamerate ja kohtunike pilkude all.
Nii kõneleb „Rakett 69“ 15. hooaja võitja, Kiili kooli abiturient Robin Õunamägi, vastates küsimusele, milline oli suurim kogemus, mille ta „raketist“ kaasa sai. Sest ega „Rakett 69-s“ kaasa löömine polnud tal esimest korda seda laadi võistlusel osaleda. Mitu korda on ta edukalt kaasa löönud robootikavõistlustel FLL ehk First LEGO League, kus meeskonna ülesanne on legoklotsidest kokku panna ja programmeerida autonoomselt toimetav robot. „Erinevus FLL-i ja „Rakett 69“ vahel on selles, et robootikavõistlustel tunnen aastaid tiimi, kellega koos pean roboti meisterdama. Raketis tuli aga võõraste inimestega esmalt kiiresti kohaneda, harjuda, siis sai hakata ülesandeid lahendama,“ meenutab abiturient äsjast võistlust. Huvitav oli tema sõnul aduda, kuidas tiimis omavaheline koostöö sujuma hakkas, kuidas sellest inimesed ja kogu protsess muutus.
Mõte osaleda oli ammu
Mõte osaleda andekate noorte populaarses telesarjas ei tekkinud Robin Õunamägil üleöö ega kellegi õhutusel. Ta oli juba mõned aastad mõelnud, et peaks minema, aga siis ikka, et küll jõuab… „Järsku avastasin, et on viimane aeg kandideerida, kool saab otsa,“ muigab ta. Saatesse, ekraanile pääsemiseks tuli konkureerida ligi 140 noorega, kellest moodustati neli võistkonda, igas kolm liiget. „Korraldajad jälgisid, et tuttavad ühte meeskonda ei satuks,“ teab Õunamägi.
Võistlusteks tulevane võitja spetsiaalselt ei valmistunud. „Kuidas sa ikka valmistud, kõik ülesanded olid ju tundmatud,“ ütleb ta. „Kui juba võistlus käis, siis arutasime küll omavahel, et mis ülesanded meid ees võiksid oodata,“ meenutab võitja.
Raskeim tundus talle teadusteatri ülesanne, siis tuli lava peal esinedes probleemi lahendus publikule edasi anda. „Lõi lavanärvi ikka sisse küll. Ja kõik see toodi ekraanile,“ meenutab ta.
Lemmikained koolis
Robin Õunamägi lemmikaineteks koolis on reaalained, füüsika ja matemaatika. „Kui veel mõni kooliväline distsipliin lisada, siis on see robootika,“ ütleb pikka aega Kiili kooli juures tegutsevas robootikaringis kaasa löönud Õunamägi. Ka võistluses „Rakett 69“ valis ta end enim mõjutanud õpetajaks robootikaringi juhendaja Liia Tammese. „Kõiki aineid on huvitav õppida, minu aju võtab reaalaineid lihtsamalt vastu, tunduvad loogilisemad, neid on lihtsam õppida,“ räägib gümnaasiumilõpetaja elutargalt.
„Kõiki aineid on huvitav õppida, minu aju võtab reaalaineid lihtsamalt vastu, tunduvad loogilisemad, neid on lihtsam õppida.“
Robin Õunamägi
Ka lõputunnistusele ootab ta neljasid-viisi. Kas gümnaasiumi lõpetamisel ka medal ootab, seda ta veel öelda ei oska. Viimane aasta on väga tegus olnud, rakettki võttis omajagu õpiaega. „Aga varasemaid hindeid arvestades – medal on õhus,“ kinnitab ta, öeldes samas, et õppimisele ta vähemalt enda arvates klassikaaslastest rohkem aega ei kuluta. Ajaloole ja ühiskonnaõpetusele kulub Robin Õunamägil sama ajaressurss, mis klassikaaslastelgi, matemaatika ja füüsika õppimisele kulutab ta keskmisest kindlasti vähem aega.
Kuhu ta aga pärast lõpetamist edasi õppima läheb, noormees veel täpselt ei tea. „Ilmselt valin mõne stuudiumi, mis seondub robootika või inseneeriaga,“ arvab ta. Aga kas Tartu ülikooli või TalTechi, selles pole ta veel kindel. Samuti huvitab teda arvutitehnoloogia ja IT-õpingud. „Rakett 69“ kolm parimat saavad valida koha kas Tartu ülikoolis, Maaülikoolis, Tallinna ülikoolis või TalTechis. Nii et sisseastumiseksamitel põrumist neist keegi kartma ei pea.
Ka hobidest kõneldes ei saa noormees arvutitest rääkimata jätta. Robin Õunamägile meeldib 3D-kunst, modelleerimine ja meisterdamine. „Teen 3D-mudeleid iseendale, see on kuidagi rahustav,“ ütleb ta. Et ta aga kunstiga raha teenima hakkaks, seda ei suuda noormees ette kujutada – siis kaoks ju loomise rõõm ja lõbu, arvab ta.
„Hetkel on aga ikka kõige olulisem gümnaasium lõpetada,“ ütleb Robin Õunamägi lihtsalt.
