Tehnika areng võimaldab ka tavakodanikul filmida kähriku, mägra, karu või rebase tegemisi. Selleks piisab tavalisesest rajakaamerast, mille saab taskukohase hinnaga veebipoest või jahipoest.
Veebipoed pakuvad müügiks staatilisi rajakaameraid, mille hind jääb vahemikku 150-300 eurot. “On mõeldud jälgimaks loomade liikumist metsas ja põldudel. Sobib ka muudeks valvefunktsioonideks, näiteks maakodu jälgimiseks,” kiidab oma toodangut Burrel.
Kindluse mõttes võib kaamera paigutada kaitsekarpi. “Massiivne lukustatav kaitsekarp rajakaameratele. Kaitseb varguse, vandalismi ja ilmastiku eest,” lubab Dörr.
Enim kasutavad jahimehed
Kõige rohkem kasutavad rajakaameraid jahimehed. Esimesed kaamerad hangiti juba 2005. aastal.
Eestis on 327 jahipiirkonda. “Kaameraid kasutatakse praktiliselt kõigis, mõnedes väga aktiivselt, mõnedes vähem,” väidab Eesti Jahimeeste Seltsi (EJS) tegevjuht Tõnis Korts.
EJS kaameratega ei kauple, vaid soovitab pöörduda jahikaupluste poole, kus saab ülevaate nii markidest kui hindadest. “Küll aga korraldame rajakaamerate fotodest konkursse ja valime välja paremaid fotosid. Peab ütlema, et fotode kvaliteet paraneb iga aastaga,” arvab Korts.
Millist kasu rajakaamerad jahimeestele pakuvad? Korts toob välja kuus olulisemat aspekti:
• Adekvaatne informatsioon looduse kohta, mis on dokumenteeritud ja faktiline.
• Abiks ulukite loendusel ja seega ka õigete küttimismahtude määramisel.
• Aitab parandada praktilisi teadmisi looduse ja loomade kohta.
• Aitab selgitada ulukikarja vanuselist- ja soolist struktuuri.
• Aitab avastada võõrliike.
• Aitab jälgida, kas soolakivi ja sööta on vaja juurde tuua.
Osas riikides on rajakaamerate ülespanek piiratud privaatsusnõuetega. Eesti seadused kaamerate ülespanekut ei reguleeri – selle võib üles panna ükskõik kuhu.
Samas esineb ka probleeme. Korts tunnistab, et jahimeeste rajakaameraid varastatakse ja lõhutakse, kaamerate kasutamisega kaasnevad kulud on suured.
Valgepõsk-lagled. Keskkonnaagentuuri ulukikaamera Abiks ka teadlastele
“Esimese ostsime kuus aastat tagasi,” räägib keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna juhtivspetsialist Peep Männil rajakaamerate kohta. Agentuur kasutab peamiselt Uovisionit ja Bushnelli. Säärane patareidel töötav aparaat kaalub umbes 500 grammi.
“Need on üldiselt maskeerimisvärvi,” selgitab Männil. “Kaamerad, mis üles pannakse , on universaalsed. Tahad inimest jäädvustada, paned sinna kohta, kus inimene liigub. Tahad linde jäädvustada, paned sinna, kus linnud liiguvad.”
Kaua rajakaamera töötab? “Kui väga intensiivselt kasutada, ei pea mõni aastatki vastu, aga kui sa perioodiliselt kasutad, nagu näiteks meie, siis kuus aastat tagasi soetatud kaameratest pooled veel töötavad,” selgitab Männil.
Rajakaameral on liikumisandur. “Osal kaameratel on selle tundlikkus reguleeritav. Kui sa ei taha, et ta reageeriks väikestele objektidele, siis sa paned tundlikkuse madalamaks ja kõrgemaks siis, kui sa tahad kõiki peale saada,” räägib Männil.
Pimedas võtab rajakaamera infrapunavälguga maksimaalselt kümne meetri kaugusele. “Kui see pildistab, siis teeb ühe välgu. Kui filmib, siis paneb infrapunaprožektori põlema ja kogu filmimise vältel on prožektor peal,” ütleb Männil.
Uuemate rajakaamerate infrapuna inimsilm ei näe. Loom võib tajuda mingil määral infrapunast kiirgust. Mõningatel juhtudel on näha, et loom reageerib sellele.
Öistes infrapunaülesvõtetes loomade silmad sädelevad. “Silmad peegeldavad vastu ka infrapunavalgust. Infrapuna on põhimõtteliselt soojuskiirgus,” selgitab Männil.
Kuivõrd resultatiivne on üks rajakaamera? “Kui see on õieti üles pandud ja väga spetsiaalsel eesmärgil, siis nendest kaameratest võib väga palju kasu olla. Ega teiste meetoditega sellise lühikese aja jooksul häid tulemusi ei saa. Paljude uuringute puhul on see ainuvõimalik,” arvab Männil.
Keskkonnaagentuuri rajakaameratest on üks kaduma läinud, tõenäoliselt varastatud. “Ühtegi ei ole lõhutud,” kinnitab Männil. “Tõsi küll, Matsalus jäid kaamerad kauemaks üles, veised lasti rannaniidule ja närisid ühel kaameral rihma puruks.”
Tiit Hunt tegi mägra seiret
• Keskkonnaagentuuril on üleval üle paarikümne rajakaamera. Agentuur on läbi viinud konkreetsete loomade seiret. Näiteks mägra seireks sõlmis keskkonnaagentuur lepingu MTÜga Looduse Videoaabits.
• Osa välitöid tellis Looduse Videoaabits zooloog Tiit Hundilt, kes tegi mägra seiret käesoleval aastal aprillist oktoobrini, kasutades Bushnelli, Reconyxi ja Uovisioni kaameraid.
• Ettevõtmise käigus sõitis Hunt läbi 4000 kilomeetrit. Hunt uuris mäkrasid Harjumaal, Läänemaal ja Järvamaal, tema kaamerad olid üleval neljapäevaste tsüklitena. Harjumaal tegutses ta Saue ja Jüri jahipiirkonnas.
• Lisaks mäkradele jäid kaamerasse ka hundid, rebased, terve perekond kährikuid, metssead ja mitmed linnud, näiteks kaelustuvi ja musträstas. Ka rott ja kass sattusid kaamerate vaatevälja.
