Rail Balticu projekteerimiseks eraldati Euroopa ühendamise rahastust (CEF) 17 miljonit eurot, et hoogustada transpordisektori rohelisemaks muutmist ning arendada liidusiseseid transpordiühendusi.

“Rail Baltic aitab elektrifitseeritud raudteena lisaks paremale ühenduvusele panustada Eestil ka kliima parandamisse. Mida rohkem inimesi ja kaupu liigub maanteelt raudteele, seda väiksema keskkonnajälje jätame. Äsja avalikustunud Euroopa kliimapaketi ettepanekute valguses on hea uudis, et saame liidult täiendava rahastuse, mis aitab täita ambitsioonikaid kliimaeesmärke,” rääkis majandus- ja taristuminister Taavi Aas.

Eesti osa toetusest on koos omafinantseeringuga ligi 3 miljonit eurot, millest enamik on mõeldud Rail Balticu projekteerimiseks Pärnu maakonnas, sealhulgas maakonnaplaneeringu uuendamiseks, keskkonnauuringute uuendamiseks ja koostamiseks. Kolme riigi peale jagunevale Rail Balticu 17 miljoni eurosele toetusele lisandub omafinantseering, millega kokku on täiendav finantsvahendite maht Rail Balticu rajamiseks ligi 20 miljonit eurot.

CEF rahastuse 2014–2020 perioodi viimases taotlusvoorus läks jaotamisele kokku ligi 243,8 miljonit eurot, sellest kokku 37 raudteeprojektile 181,4 miljoni euro ulatuses. “Rail Balticut otsustati rahastada kümnendikuga kogu Euroopa raudteeprojektidele suunatud mahust, mis näitab, et see projekt pole oluline mitte ainult Balti riikidele, vaid ka laiemalt Euroopas, ning on selgelt kooskõlas roheleppe paketiga,” ütles minister Aas.

Järgmise sammuna valmistab Euroopa Liidu Kliima, Taristu ja Keskkonna Rakendusamet (CINEA) ette rahastusotsused. Rahastamislepingud riikidega on kavas sõlmida hilissügisel.