Tallinnas Tõnismäel asuv Eesti rahvusraamatukogu (RaRa) valmis pärast pikki kohaotsinguid ja ehitustöid 1993. aasta septembris. Enam kui veerand sajandiga on Raine Karbi projekteeritud hiigelhoone nii füüsiliselt kui ka vaimselt kulunud ning vananenud.

Raamatukogu sulgeb vähemalt viieks aastaks uksed, et teha läbi suurem remont, uuendus- ja täienduskuur.

Homme paneb RaRa senises hoones tööle punkti seitsmetunnise peoga. Vaid veel oktoobri eelviimasel päeval saab näha rekonstrueerimise eelses hoones rahvusraamatukogu algupärast interjööri ning sisu, milleni on ligi 30-aastase tegevusega jõutud. RaRa remondieelne lõpufestival algab 30. oktoobril kell kaksteist ja kestab kella seitsmeni.

Mõni aeg enne lõplikku sulgemist käis aga Harju Elu hiigelhoones korraldatud ringkäigul, et vaadata seni varjule jäänud ruume, keldreid ning ka seda, mis jäigi 1990-ndatel ehitamata.

RaRa peadirektor Janne Andresoo ütles ringkäigu alguses, et 17. detsembrini töötab konverentsikeskus. Avatud on ka osa näitusi ning harulduste osakond. Samal ajal algab esialgu kahe miljoni teaviku kolimine Narva maantee 11 majja ehk endisesse pangahoonesse. „Seal on 4000 ruutmeetrit kontori- ja avalikku ala. Loodame, et lugejaid saab teenindada jaanuarist. Samal ajal töötab saatkond Solarise teisel korrusel, Apollo raamatukaupluse kõrval,“ lisas RaRa juht. Täpsemalt saab laenutamisest ning lugemisest teavet selle loo lõpust.

Ringkäik algas hoone keldritest, kus on varjul nii ventilatsioonitorud, gaaskustutusruum ning muudki vajalikku. „See gaasiga kustutamine on puhas retrovärk. Praegu ei vasta see enam nõuetele. Aga eelmise sajandi 80-ndatel oli see väga eesrindlik ettevõtmine,“ rääkis haldusosakonna juht Igor Šramov. Ta ütles, et punastes balloonides oli CO2, mis on inimesele väga ohtlik. Seepärast gaasi praegu ei kasutata.

Eriprojektiga raamatutõstukid

Uued süsteemid lähevad maksma 1,5 miljonit eurot. Seda kahe ja enama aasta taguste pakkumiste arvestusega. Lisaks on keldris suured torud ja undavad ventilatsioonimasinad, millest osa on töötanud maja valmimise ajast alates. „Mõnikord tunnete, et lugemissaalis või mujal majas hakkab õhk otsa saama. Ja näiteks kohviku köögi lõhnad jõuavad fuajeesse. Ehituskvaliteet tehnosüsteemide osas oli vilets ega kannatanud kriitikat. Seepärast on lõhnad majas,“ ütles Šramov.

Vanad tulekustutussüsteemid ning ventilatsioon läheb remondiga väljavahetamisele. Alles jääb aga üks kahest avamise ajast töötavast raamatuliftist. „See on esimene kogu Eestis, mis ehitati spetsiaalselt sellele raamatukogule. Kahjuks on lift seda sorti, et nõuab pidevat hoolt ning ülevaatamist. Üks montöör peab siin üleval kaheksandal korrusel pidevalt kohal istuma ning õlitama. Samuti tagavaraosi paika panema,“ näitas Šramov lifti. Raamatukogu oleks loomulikult mõlemad tõstukid asendanud, kuid kogu hoone võeti aastal 2018 muinsuskaitse alla ning üks lift jääb seepärast vaatamiseks alles.

Mõnikord tunnete, et lugemissaalis või mujal majas hakkab õhk otsa saama.

Lisaks keldrile ootavad muudatused ees ka hoone katusealust. Praegu on seal pime pööning, kus asuvad kommunikatsioonid ning ka teatridekoratsioonide hoiupaik. Raamatukogu projektide juht Marta Hang ütles, et katus saab peaaegu 360-kraadise klaaskatte. „Sealt avaneb suurepärane vaade linnale, Toompeale ja ümbrusele, sest see on ikkagi kümnes korrus. Praegune ülemine teatrisaal muutub mitmeotstarbeliseks saaliks,“ rääkis Hang. Saali on siiani kasutanud VAT Teater ja juba aastast 1993. „Praegu antakse viimaseid etendusi. Keldris toimetavad nad ka. Ootame teatrit igal juhul tagasi,“ ütles Hang.

Palju avatust ja kultuuri

Katuse ümber avatakse terrassid, kuhu saab pööningul asuvast saalist ning söögikohast jalutama minna. Praegu sõidab lift vaid kaheksandale korrusele, aga seda on plaanis pikendada kümnendani. „Hoone projekteeriti 80-ndate alguses ja toona ei pööratud tähelepanu ligipääsetavusele ega invatranspordile. Tulevikus tahame, et kõik külastajad saaksid majas igale poole takistusteta ligi,“ lubas Hang.

Miljonite raamatute hulgas on ka selliseid, mis mahuvad ära peopesale. 

Janne Andresoo lisas, et hoone saab kultuurilisest küljest olulisi täiendusi. Lisaks uuele publikualale plaanitakse esimesele korrusele kinosaali, mida pole siiani RaRa-s olnud. „Endla tänava tiiba kolib Ristiku tänavalt rahvusarhiivi filmiarhiiv. Ja sealseid väärtusi saame saalis näidata,“ ütles kogu juht.

Kaheksas korrus kuulub praegu kunstile ja muusikale ning see jääb nii ka pärast suurt remonti. Juurde rajatakse aga muusikasalong ja -raamatukogu. Praegu asub kaheksanda korruse töötajate puhkealal helilooja Alo Mattiiseni nurk koos portreega. „Mattiisen on tuntud küll 1987.–88. aasta isamaaliste lauludega, aga tema kirjutas muu hulgas näiteks RaRa tunnussignaali. Sellega avatakse igal hommikul maja ning õhtul jälle suletakse,“ lisas Janne Andresoo.

Kaheksanda korruse terrass jääb rahvale avatuks. Maja projekteerinud arhitekt Raine Karp soovis sinna kirsiaeda. Kahjuks ei vastanud konstruktsioonid aga vajadusele ja kirsid ei pidanud vastu, sest raamatukogu ümber on kogu aeg tuuline ning talvel piisavalt külm.

Enam polegi nii hämar

Viiendal korrusel asus pärast avamist suur kataloogisaal. Praegu toimetavad korrusel infokeskus, riiklike teenetemärkide galerii, lasteala (mis loodi alles eelmisel kümnendil, sest varem ei olnud lapsed teretulnud) ning ka rühmaruumide ala. „Pärast remonti asuvad ruumides hariduskeskus, loovuse ja haridusala. Samuti ka teabe- ja teeninduspunkt, muuseum ja näituseala,“ ütles Hang. Kuues korrus kuulub pärast remonti humanitaarraamatukogule ning kunstile. Seitsmes sotsiaalkogule ning seal on ka rahvusarhiivi teenindusala. Samuti on seal erinevad klassid, uudisteruumid, suhtlusalad jne.

Janne Andresoo rääkis, et RaRa muutub pärast remonti senisest tunduvalt valgemaks. „Praegu on nii, et raamatukogu iseloomustab rohkem salapärane hämarus kui valgus. See on ehk korraks tore. Aga külastajad on pärinud, et miks on ruumides nii hämar,“ ütles RaRa juht.

Tema sõnul muutub näiteks läbi mitme korruse kõrguv fuajee valgeks ja helgeks. Senine tume lagi on edaspidi valge. Fuajee peale jääv senine kontoriruumide ala muutub 24 / 7 avatud kohviku- ning suhtlusalaks.

RaRa avati kasutajatele 1993. aasta septembris, kuid kahjuks jäi nii mõndagi kavandatut lõpuni välja ehitamata. Nii jäid toona pooleli Tuvi park ning ka amfiteater. „See ala on kavas üle vaadata ning teha sinna midagi vajalikku. Amfiteater ehitatakse lõpuni. Majaesine tuleb ka üle vaadata. Sellel viimasel loodame abi ja koostööd Tallinna linnalt,“ lubas Andresoo.

Rahvusraamatukogu lõplik asukoht Tõnismäel pandi paika 40 aastat tagasi. Ehitati aastatel 1985–1993. Fotod Allar Viivik 

Võimalus majast üle jalutada jääb kindlasti alles. Selleks korrastatakse trepid ja estakaadid. „Aeg-ajalt on need küll talvel kinni. Pigem oli probleem, et ala läks talvel libedaks ja muutus ohtlikuks. Kõik need alad on vaja kapitaalselt ära parandada,“ lubas RaRa juht.

Kuidas teenindatakse lugejaid edaspidi?

Signe Heiberg, RaRa avalike suhete ja sisekommunikatsiooni ekspert

Rahvusraamatukogu teenused jäävad pärast 1. novembrit kättesaadavaks, kuid kuna Tõnismäe hoone lugemissaalid sulguvad ja algab 3,5 miljoni teaviku kolimine, siis muudatusi tuleb nii kolimise ajaks kui ka pärast seda.

Kõige lähem muudatus on see, et kolimise ajal saab raamatuid tellida esialgu vaid ESTER-i e-kataloogi kaudu ja mõne aja pärast ka rahvusraamatukogu Solarise saatkonnast, mis jääb füüsiliseks esinduseks kuni ajani, mil raamatukogu kolib tagasi Tõnismäe hoonesse pärast rekonstrueerimist aastal 2026.

Pärast kolimist tuleb lugejal arvestada, et rahvusraamatukogu kogudele jääb juurdepääs piiratuks. Kui rahvusraamatukogus on hoiul 51 kilomeetrit teavikuid, siis asenduspinnale võetakse kaasa kaks kilomeetrit, kuid need kaks sisaldavad kõige enam laenutatavaid teavikuid.

Mis aga ei muutu, on see, et rahvusraamatukogu asenduspinnal aadressil Narva mnt 11 saab kasutada lugejaarvuteid, autoriseeritud töökohti, printida, lasta teha koopiaid ja materjali digiteerida. Samuti säilib asenduspinnal võimalus kuulata CD-lt muusikat.

Kuigi asenduspinnal on kättesaadavad enamik rahvusraamatukogu teenustest, pakutakse neid kas vähendatult või on ligipääs piiratum.

Näiteks ei saa sarnaselt Tõnismäe hoonele pakkuda vaikseid nurgakesi uurimistööde kirjutamiseks. Samuti on Narva maanteel palju vähem lugejakohti võrreldes Tõnismäe hoonega.

Aastatel 2022–2026 tegutseb RaRa ca 4000 m2 suurusel asenduspinnal aadressil Narva mnt 11, mis on kümme korda väiksem kui Tõnismäe hoones kasutusel olnud pind. Seal on kogu kasutusel 44 000 m2 pinda.

Novembris ja detsembris saab rahvusraamatukogu füüsilist esindust külastada Solarise keskuses, kus asub RaRa Solarise saatkond.

Tegemist on miniatuurse raamatukoguga, mille eesmärk on pakkuda kõiki RaRa teenuseid, ainult et väiksemas mahus. Küll aga tuleb arvestada, et Solarise saatkonnas ei ole muusika kuulamise ega ka audiovisuaalsete teoste vaatamise seadmeid. Hoone rekonstrueerimine on planeeritud aastatele 2022–2026. Riigi eelarvestrateegias on rahvusraamatukogu rekonstrueerimiseks aastail 2022–2025 planeeritud 53 miljonit eurot. Sellest järgmiseks aastaks 7,8 miljonit eurot.

Vaata lisa www.nlib.ee/et/rekonstrueerimine.