21. jaanuaril täitus ümmargune number Rae valla kultuurikeskusel. Harju Elu usutles kultuurikeskuse juhatajat Toomas Aru, mis tehtud, mis teoksil ja milline võiks Rae valla kultuurielu tulevikus välja näha.
Ehkki hoone, kus kultuurikeskus praegu paikneb, valmis juba 1984. aastal, võeti nimi Rae Kultuurikeskus kasutusele 21. veebruaril 2001. “See võikski jääda sünnipäevaks,” arvab Toomas Aru.
“Ta on vabaajakeskus, huvikeskus, teater, kino, ööklubi ja galerii. Tema funktsioonideks on süvakultuur, meelelahutus, pärimuskultuur, rahvakultuur ja huvitegevus. Ta on kogu Rae valla kultuurimootor,” selgitab mees.
Kümne töötajaga kultuurikeskusel on kasutada 700 ruutmeetrit pinda. Virve Sepp on seal majaperenaine, Toomas Tilk kogukonnatöö spetsialist, Janno Bergmann Vaskjala loomeresidentuuri koordinaator. Kalev Pärn töötab administraatorina, Ott Kattel veab meediaringi noortele ja täiskasvanutele.
Ingrid Orumaa on Rae Kammerkoori dirigent, Ragne Rüütelmaa Lagedi segakoori Helland ja Jüri Perekoori dirigent. Linda Pihu juhendab rahvatantsurühmi Lustilised, Jüri Marid ja Sukad ja Tagid. Paul Mürkhain on lauluansambli Lustilised juhendaja.
Kultuuri ja õlle koostöö
Kultuurikeskuse aastaeelarve jääb 300 000 euro kanti, mis Rae valla kogukuludest moodustab 0,5 protsenti. 2019. aastal toimus 150 üritust, registreeriti 58 000 külastuskorda.
Mullu kukkus ürituste arv aga 90, külastuskordade arv 38 000 peale, sest koroona tõttu jäid ära mitmed suuremad ettevõtmised nagu jüripäev, jaanipäev ja klunker. Küll aga õnnestus pidada Jüri kodukohvikute päeva ja Tankerfesti.
“Kui Tankeri pruulikoda oli veel Vaidas, siis nad toetasid kõiki meie üritusi, kus me pakume ka alkoholi, näiteks näituste avamised ja bankettidel. Nad pakkusid sponsorkorras oma käsitööõlut,” ütleb kultuurijuht.
“Kui nad tõid oma pruulikoja Jürisse, siis me hakkasime koostöös nendega korraldama Tankeri tehasepoes üritust “Tanker õlu ja vinüülid”, kus DJ Raiko Ausmees mängib plaate,” räägib Aru.
“Tankerfest on suurem suveüritus, kus Rae kultuurikeskuse rolliks on programmiline pool, tehnika ülespanek, liivaranna ehitamine. Seal on võimalik tšillida hea käsitööõlu ja muusikaga,” kiidab Aru.
Me oleme hakanud mõtlema oma tunnuslausete peale ja arutlema selle üle.
Kultuurikeskusel on oma kunstikogu, antakse välja raamatuid ja plaate. “Rae valla inimene on innovatiivne, väga innovatiivne. Me saame katsetada. Siin on ikkagi tohutult palju noori inimesi ja üldiselt neil on hea maitse, mis puutub meelelahutusse,” arvab Aru.
Soovib oma Artiumi
Aru sõnul jäävad praegused Rae Kultuurikeskuse ruumid aadressil Aruküla tee 9 varem või hiljem kitsaks. “Tulevikus võiks olla Peetri-Järveküla kandis suurem vabaajakeskus, mis on ehitatud koostöös erasektoriga, kus on kinod, teatrid ja kontsertkohad,” arvab Aru.
“Selline keskus võiks sarnaselt Viimsi Artiumile olla tuhandeid ruutmeetreid. Seal võiks olla vähemalt 500 istekohaga saal. Aastal 2030 on ju Rae vald elanike arvult sama suur kui Pärnu linn ja see kasv ei lakka,” ütleb kultuurijuht.
Samas peab Aru vajalikuks täiendavate kultuurikeskuste loomist teisteski Rae valla asulates. “Näiteks Vaidas on kolmekümnendatel ehitatud palvemaja, mis sobiks kultuurikeskuseks. See on kahekorruseline ja 60 ruutmeetrit. Seal saaks näidata kino, korraldada näitusi, anda monoetendusi ja kontserte,” arvab ta.
Oluliseks peab Aru ka Rae valla identiteediga tegelemist. “Kes me siis ikkagi oleme? Me oleme hakanud mõtlema oma tunnuslausete peale ja arutlema selle üle. Mulle meeldib, et siin ei ole sellist kivistunud arusaama sellest, kuidas asjad peaksid käima.”
