Uuring, millega tehti kindlaks radoonitase kogu vabariigis, näitab, et see looduslik radioaktiivne gaas ähvardab eelkõige põhjarannikul elavaid inimesi. Tegu on probleemiga, millega tegelemine on Eestis alles lapsekingades, leiavad uuringu läbiviijad OÜst Eesti Geoloogiakeskus.
Uuringust selgus, et kõrge radoonitase on probleemiks kolmandikul Eesti pinnasest. Tegu pole mingi tänapäevase nähtusega, vaid loodusliku kiirgusega, mil pole inimtegevusega suurt pistmist.
Keskkonnaministeeriumi kliima- ja kiirgusosakonna juhataja Getlyn Denks selgitas, et kuigi radioaktiivsuse halvast mõjust ollakse üldjuhul teadlikud, arvatakse ekslikult, et see oht võib tekkida näiteks ainult tuumaelektrijaamades.
„Tegelikult pärineb suur osa kiirgusest just loodusest. Võimalikke tekkivaid terviseprobleeme saab aga vältida, kui mõtleme läbi, kuhu ja kuidas oma hooneid ehitame,“ rääkis ta.
Uraan kurja juureks
Üle Eesti uuriti radooni ja looduskiirguse taset 1500 punktis. Väga palju punkte asus Põhja-Harjumaal ja Tallinnas. Uuring näitas, et kõrge ja eriti kõrge radooniriskiga alad on Põhja-Eestis Narvast Pakri saarteni.
Keskkonnaministeeriumi kliima- ja kiirgusosakonna peaspetsialist Maris Arro selgitas Harju Elule, et Paldiskist kuni Narvani on pinnase radoonisisaldused kõige kõrgemad, sest Põhja-Eesti rannikul asub klindivöönd, mis sisaldab uraanirikkaid kivimeid. Uraani lagunemisel tekib radoon, mis on radioaktiivne gaas.
Kiirguse mõõtmine. Kuivõrd radoon pääseb ka eluruumidesse, on see suur oht tervisele. Kuigi tänapäeval pööratakse ehitamisel sellele suuremat tähelepanu, ei ole teadmised siiski kiita. WHO teadlased on järeldanud, et radooni sisalduse piir eluruumides, millest algab oluline mõju tervisele, on 100 Bq/m3. Kui näiteks radoonisisaldus ületab juba 300 Bq/m3 piiri, on tegu juba kõrge riskiga. Eestis tehtud mõõtmised näitavad, et siin ületab radoonisisaldus 300 Bq/m3 piiri 16% ruumides. Ligi 2,7% elutubades ja 1,6% magamistubades ületas näit tuhande ühiku piiri. Arvestada tuleb, et radoon ei otsi vaid elumaju, samasugused näidud on ka lasteaedades ja koolides, mis asuvad ohtlikel aladel.
Maris Arro sõnul ei pääse radoon majja, kui vundament ja maapinnaga vahetult kokku puutuvad välisseinad on õhutihedalt ehitatud. „Radooniohu vähendamiseks tuleks esimese meetmena tubasid võimalikult tihti tuulutada ja vältida tolmu- ja suitsuosakeste kogunemist tubadesse, kuna nendele osakestele kinnituvad radooni edasisel lagunemisel tekkivad radioaktiivsed ühendid, mis koos õhuga liiguvad hingamisteedesse,“ selgitas ta, ja lisas, et suitsetajad on radooni osas enim ohustatud riskirühm.
Saab ka ise mõõta
Kui on teada, et kodumaja asub radooniriski alal (nn radooniatlas, kus olemas ka kaardid, kust saab vaadata mõõtmiste tulemusi, on saadaval keskkonnaministeeriumi kodulehel), saab ka ise, ilma ametkondade sekkumiseta radoonitaset mõõta. Selleks tuleb kohale tellida radooni mõõtmisega tegelev firma. Maris Arro sõnul tuleks mõõtmise tellimisel veenduda, et mõõtmine tehakse vastavalt kehtivatele standarditele ja radooni mõõtmise juhendile, mille leiab samuti keskkonnaministeeriumi kodulehelt. Mõõtmiseks kasutatakse tavaliselt kahte väikest radoonidetektorit, mis asetatakse elu- ja magamistuppa vähemalt kaheks kuuks, soovitavalt kütteperioodi ajal.
Kui on selge, et radooni tase on soovitatavast kõrgem, ei tasu veel hakata kolimisele mõtlema. Arro sõnul on kõigepealt vaja teada, kust radoon majja imbub. Selle saab selgeks mõõtmiste käigus. „Kui on saanud selgeks, kas ja kust radoon majja imbub, saab ka vastavad ehitustööd ette võtta, näiteks tihendada vundamendipraod. Aitab ka korraliku ventilatsiooni paigaldamine,“ selgitas Arro.
Kui remonditööd tehtud, peaks tegema kontrollmõõtmised, et veenduda, et radooni imbumine on peatatud.
Hakatakse teavitama
Nagu artikli alguses märgitud, peavad uuringu läbiviijad teadlikkust radoonist pehmelt öeldes kesiseks. Arro sõnul võetakse siiski üha rohkem planeeringute menetlemisel arvesse pinnase radoonisisaldust ja kõrgendatud radooniriskiga aladel antakse planeeringu tellijale või arendajale soovitusi kasutada elamute ehitamisel radoonikaitsemeetmeid. „Mida teadlikumaks inimesed radoonist saavad, seda suuremat tähelepanu pööratakse radoonikaitsemeetmete kasutamisele,“ ütles ta.
Ministeeriumis koostatakse praegu riiklikku radooni tegevuskava, millega kavandatakse ka teavitusstrateegiat. Mida konkreetselt plaanitakse, ei saa Arro sõnul veel praegu öelda.
TEAVE: Radoon Põhja-Harjumaal
• Eesti kuulub Euroopa Liidus viie kõrgema radooniriskiga maa hulka.
• Kõrge ja eriti kõrge radooniriskiga alad on Põhja-Eesti Paldiskist Narvani.
• Harjumaal on ohtliku radoonitasemega alad Harku vallas, Viimsi vallas, Jõelähtme vallas ja Kuusalu vallas. Nn radooniatlasega saab igaüks tutvuda keskkonnaministeeriumi kodulehel envir.ee.
• Radoon on looduslik lõhnatu ja maitsetu radioaktiivne gaas, mida leidub pea igal pool Eesti pinnases. Radoon pääseb hoonesse peamiselt hoonealusest pinnasest, mistõttu tuleb hoone projekteerimisel radooniga arvestada.
• Tänapäeva meditsiin on teinud kindlaks, et radoon on suitsetamise järel teisel kohal olev kopsuvähi põhjustaja.
