“Teades Raasiku valla kodanike liikumisi, on minu arvamus – kui Raasiku tuleb kellegagi liita, siis tuleb seda teha terves tükis ja kõige mõistlikum on ta liita Raega,” ütles Raasiku vallavanem Raivo Uukkivi jaanuaris Harju Elule.
Raele ühinemisettepaneku tegemine ei tulnud siiski kergelt. Et jätkata omaette vallana, taotles Raasiku Anija ja Jõelähtme vallalt kokku viie küla üleandmist, et haldusreformiga nõutud 5000 elanikku täis saada, kuid naabrid keeldusid veebruaris külasid loovutamast.
Aprilli alguses tõdes Raasiku vallavolikogu, et 5000-st on puudu 268 elanikku. Inimesi kutsuti üles end Raasiku valla elanikuks registreerima, et nõutud rahvaarvuni jõuda 2016. aastal lõpuks.
Siiski ühinemisettepanek
Miks siis tehti Raele ühinemisettepanek veel enne 2016. aasta lõppu? “2016 on lisandunud ca 50 inimest. Kui viimase 24 aasta keskmine on pisut üle 20 inimese aastas, siis sellel aastal on registreerimine elavnenud ja juurdekasv päris hea, kuid 5000-st on ikka veel veidi üle 200 puudu,” selgitas Uukkivi.
Raasiku vallavolikogu kogunes otsustavaks istungiks 9. augustil. 15 vallavolinikust tuli kohale 12, kellest Raega ühinemise poolt oli 10, vastu null ja erapooletuid kaks. “Kaaluti ka Anijat, aga see ei leidnud mingit toetust ning asuti seisukohale, et see oleks pigem tagasiminek,” ütles Uukkivi.
“Raasiku vallavolikogu pöördumine Rae vallavolikogu poole haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks läbirääkimiste algatamise kohta jõudis Rae vallavalitsusse 10. augustil. Rae vallavolikogu arutab tehtud ettepanekut 20. septembril,” kommenteeris Rae vallavanem Mart Võrklaev.
“Pooltargumendid on ju selged – meie kodanike elu on tihedalt seotud Rae vallaga ja tulevikus muutub veelgi tihedamaks. Oleme teinud mobiilipositsioneerimise uuringu, et selgitada välja inimeste paiknemine tööaegadel. Suurem osa on sel ajal Tallinnas, teisel kohal on Rae vald. Seega juba täna elame väga palju selles suunas. Tulevikus tuleb Jürisse esmatasandi tervisekeskus, riigigümnaasium ja see side tugevneb veelgi,” rääkis Uukkivi.
Raele ühinemisettepanekut arutades toodi Raasiku vallavolikogus välja ka vastuargumente. “Vastuargumentidest jäi kõlama mingi müstiline iseotsustamise kadumine, et tuleviku omavalitsuses pole tänasel Raasikul esindajaid jne. See on nii otsitud põhjus, et ma isegi ei nimetaks seda reaalseks kartuseks. Seadused kehtivad ja neid tuleb täita ka siis, kui ühtegi tänase Raasiku valla esindajat (ühendvalla – A.T.) volikokku ei pääseks,” arvas Uukkivi.
Suured plaanid
Raasiku ja Rae valla ühinemispreemia riigi poolt oleks 1,7 miljonit eurot. Summa tundub suur, kuid mõlemal vallal on ohtralt kuluallikaid.
“Saadetud volikogu otsuse seletuskirjas on Raasiku vallal ette nähtud suur investeeringute programm, mille osas on Raasiku valla elanikel kindlasti ka ootused,” selgitab Võrklaev.
“Teisest küljest oleme uuendamas Rae valla arengukava ja seoses jätkuva väga kiire rahvastiku kasvuga on ka Rae vallal järgnevatel aastatel ette näha väga suuri investeeringuvajadusi. Jätkuvalt on vajadus uute lasteaia- ja koolikohtade järele, meie alevikud vajavad ühendamist kergliiklusteedega, kogu teedevõrk vajab pidevalt juurdeehitusi ning korrastamist,” täpsustas Võrklaev.
Võrklaev praegu ühinemise suhtes kindlat garantiid ei anna: “Rae vallavolikogul tuleb septembris analüüsida, kas liitumise korral on võimalik mõlema valla inimeste ootusi täita ning kas liitumine ikka annab valdade elanikele soovitud teenuste mitmekesisuse ning kvaliteedi tõusu.”
Ühinemine ei toimu üleöö ka siis, kui Rae selle heaks kiidab. “Jaatav vastus saab olla vaid läbirääkimise alustamiseks. Reaalsest ühinemisest on vara rääkida, selleks on vaja terve rida tegevusi. Reaalne on valimised 2017,” väitis Uukkivi.
ARTO AAS
Riigihalduse minister
Praegu on käimas omavalitsuste endi algatatud ühinemiste protsess, millele seadusandja on seadnud raamkriteeriumid, aga ei ole ette antud mingit kindlat arvulist eesmärki, mitu omavalitsust peab Eestisse reformi järel jääma. Arvestades kriteeriume ja kujunevaid läbirääkimiste piirkondi, võib eeldada, et suurusjärguna väheneb omavalitsuste arv Eestis praegusega võrreldes umbes kolm korda, aga tulevaste linnade-valdade täpne arv sõltub kohapeal sündivatest kokkulepetest.
Harjumaa erineb enamikust teistest maakondadest, sest siin on suur osa omavalitsusi juba suurema elanike arvuga, kui seaduses nõutav miinimum ja seetõttu on toimuvaid ühinemisläbirääkimisi vähem, aga siiski arvestatav hulk. Esimene ühinemine ja uue Saue valla sünd on valitsuses juba ka heaks kiidetud.
Ühinemiste alused annab ette riigikogu poolt suve algul vastu võetud haldusreformi seadus. Konkreetsete valikute puhul, kui seda on vaja, anab omapoolsed soovitused kindlasti ka valitsuse poolt kinnitatud Põhja-Eesti piirkondlik komisjon, kuhu kuuluvad piirkonna maavanemad ja valdkonna eksperdid. Elanike arvu miinimumkriteerium ,5000 inimest, on täitmata päris mitmel omavalitsusel, näiteks Aegviidu, kes on aga kenasti ühinemisläbirääkimisi pidamas.
Ei saa välistada, et mõni ühinemine võib toimuda ka üle maakonnapiiri, näiteks osaleb Lääne-Harjumaa valdade läbirääkimistel praegu ka Nõva vald Läänemaalt. Kui selline maakonnapiiri ülene ühinemine teoks saab, siis kindlasti mõnevõrra muutub ka maakonnapiir, aga Harjumaa puhul ei ole ilmselt oodata nii suuri muutusi, et selle pärast peaks hakkama arutama maakonna olemuse ja nime muutmist. Harjumaa jääb Harjumaaks.
