30. oktoobril avati Arukülas puhastusseadmete basseini kinnistul Raasiku valla jäätmejaam, mis hakkab käitlema 538 tonni jäätmeid aastas. Eesmärk on senisest kvaliteetsem jäätmete kogumine.
Raasiku valla jäätmejaama ehitus maksis 136 000 eurot, millest 90 000 oli keskkonnainvesteeringute keskuse abi, ülejäänud 46 000 Raasiku valla enda raha. Ehitusprojekti koostas ja jaama ehitas Agorek OÜ. Kevadel alanud ehitustööd jõudsid lõpule oktoobris.
Varasem Raasiku valla jäätmepunkt Sügise tänav 2a, kus kohalikelt inimestelt võeti vastu ohtlikke jäätmeid, ei olnud keskkonnaameti ja jäätmeseaduse silmis päris legaalne vastuvõtukoht.
Tüüpprojekti põhjal
“Keskkonnainvesteeringute keskus asus toetama kohalikke jäätmejaamu. Siis töötati välja ka tüüpprojekt väiksemate keskuste jaoks, milleks on 30 x 30 asfaltplatsid pluss konteinerid,” räägib Raasiku vallavanem Andre Sepp.
Raasiku vallavalitsus tegi jäätmejaama rajamise otsuse 2016. aastal. “Projekti vedas MTÜ Jäätmehoolduskeskus, Ulrika ja Tõnu Tuppits,” ütleb Sepp.
“Vallavolikogu idee täpsema kirjelduse tegime koostöös Raasiku valla endise keskkonnaspetsialisti Alari Kruusvalliga. Juba ehitamise ja haldamise korraldamise ajal nägi valla poolt palju vaeva tänane keskkonnaspetsialist Katrin Vene,” täpsustab Tõnu Tuppits.
Raasiku vallas tekib igal aastal ligikaudu 5000 tonni jäätmeid, millest 100 tonni on ohtlikud jäätmed. Valminud Raasiku valla jäätmejaam võtab sellest vastu kümnendiku. “Arvestatud on 538 tonni kodumajapidamistes tekkinud jäätmete ja pakenditega, millest taaskasutusse suunatakse 100 tonni aastas,” teatab Vene.
Keskkonnaspetsialisti sõnul on jäätmejaama soovitav tuua näiteks vana mööblit, klaasi, suuri kodumasinaid, väikesi elektroonikaseadmeid, aegunud ravimeid, tänavapühkmeid, jõulukuuski.
“Kindlasti ei ole jäätmejaam mõeldud suurte koristustööde käigus tekkinud prügihunnikute äratoomiseks või maja ümberehituse käigus tekkinud lammutusjäätmete jaoks, aga väiksematel ehitus-lammutustöödel tekkivate jäätmete jaoks nagu näiteks akna, WC-poti või mõne toa põrandakatte vahetusest ülejäänud jäätmed on teretulnud,” selgitab Vene.
Eesmärk koguda kvaliteetsemalt
“Jäätmejaamade peamine mõte on koguda mitte rohkem jäätmeid, vaid koguda jäätmeid kvaliteetsemalt. Põhitegur ongi see, et jäätmejaamas on inimene, kes aitab jäätmeid õigesti jaotada ja siis jõuab suurem osa jäätmetest ringlusse,” selgitab Tuppits.
“Loodame, et jäätmejaam koondab ühtekokku ja muudab paremini hallatavaks seni vallas mitu erinevat poolavalikku kogumiskohta. Mõeldud on ka sellele, et jäätmete üleandmine oleks inimesele võimalikult meeldiv ja mugav – uus koht on aiaga ümbritsetud, valgustatud, varustatud videovalvega,” teatab Tuppits.
Raasiku valla jäätmejaam on sarnane Kose ja Anija jäätmejaamadega. Uus jäätmejaam teenindab kogu Raasiku valla ala. Osad jäätmeliigid saab tasuta ära anda, kuid osade puhul tuleb maksta. Tasuta saab ära anda peamiselt ohtlikke jäätmeid väikestes kogustes.
“Esimene aasta on kindlasti katsetamise aasta, kas avamise ajad, ennustatud kogumismaht inimestele sobib. Nagu öeldud – panustab selline väike kogumispunkt eelkõige eraisikute teenindamisele ja jäätmete sorteerimise paremale kvaliteedile,” lisab Tuppits Raasiku valla jäätmejaama kohta.
