1964. aastal avatud Raasiku rahvamajas renoveeritakse tänavu fassaadi ja ventilatsiooni, samuti lihvitakse ja lakitakse suure saali põrand.

“Kuivõrd oleme igal aastal mõne osa rahvamajast remontinud ja pidevalt hooldusega tegelenud, siis hoone üldine olukord on täna rahuldav. Viimastel aastatel on vahetatud läbisadavad katused, korrastatud vihmaveesüsteeme ja korrastatud ümbritsevad platsid ja teed. Sees on pidevalt tehtud remonttöid,” selgitab Raasiku vallavanem Raivo Uukkivi.

Valla eelarves arvestatakse Raasiku rahvamaja fassaadi ja ventilatsiooni renoveerimise maksumuseks 75 000 eurot.

Lõplikult valmis ei saa

“Kui fassaad saab tehtud, siis on maja iseenesest heas korras ja midagi kapitaalset niipea tegema ei pea. Samas kolib suvel välja raamatukogu ja siis tuleb need ruumid remontida ja rahvamaja sees tehakse muudatusi, et huvikool saaks seal mugavalt oma tegutseda,” räägib Uukkivi.

Mis ikkagi fassaadil viga on? “Seal võib näpuga seina sisse lükata augu. See on sellisest materjalist,” kurdab Raasiku rahvamaja juhataja Helle Vaga ja oma sõnade kinnituseks viib ajakirjaniku ringkäigule ümber maja.

“Kaugelt vaatad, et ilus valge maja, pole viga midagi. No näed. Terve see maja ots on auke täis ja ilma voodrita,” juhib ta sõrmega tähelepanu remondieelse olukorra puudujääkidele. “Siit lähevad lapsed mööda. Niipea, kui nad auku näevad, panevad näpu sisse.”

Kes kunagi seda ehituspraaki tegi, pole teada. “Ühel juhatajal läksid siin dokumendid põlema. 2005. aastast hakkab tekkima dokumentatsioon,” räägib Vaga.

Vaga loodab, et rahvamaja ei värvita remondi käigus lillaks. “Muidu öeldakse, et lähevad sinna lillasse majja. Ma näen värvina halli mingis ilusas toonis või halli variatsioonidega, mis selle tumepunase katusega soovib.”

Oluliselt odavamaks kujuneb põrandakatte vahetamine – 3583 eurot pluss käibemaks. “Põrand on valmistatud puitparketist, mida on võimalik lihvida. Seega lihvitakse ja lakitakse,” täpsustab Uukkivi.

“Suure saali põrand tehakse uueks koolivaheajal. Vald on võtnud selle kohustuse,” räägib Vaga. Praegu on suure saali põrand – 136 ruutmeetrit – tema sõnul veel auklik, must ja kole. Väikese saali põrand sai korda eelmisel aastal.

Kokku maksavad fassaadi, ventilatsiooni ja põrandatööd 78 583 eurot. Praeguse remondiga Raasiku rahvamaja lõplikult korda ei saa.

“Miski ehitis, mis on pidevas ja aktiivses kasutuses, ei saa lõplikult valmis. Mingi aja tagant tuleb ikka ja jälle midagi kohendada. Millal ja mida, seda näitab aeg. See oleneb nii hooldusest kui kasutajate hoolsusest,” räägib Uukkivi.

Loodetakse laululava

Helle Vagast sai Raasiku rahvamaja juhataja 14. septembril 2009. Lisaks temale töötab majas noorsootöötaja Angela Allik ja koristaja Saima Sõmer. Rahvamaja rahastab vald.

Eelmise aasta kõige olulisema sündmusena nimetab Vaga Raasiku raamatukogu 110. juubelit. Raamatukogu nimelt avas uksed 7. septembril 1906. Viimased viis aastat on raamatukogu olnud rahvamaja katuse all, kust käesoleva aasta sügisel kolitakse raamatud Raasiku põhikooli juurdeehituse uutesse ruumidesse.

Tänavu 12. märtsil saab Raasiku vald 25-aastaseks. Avalöök sünnipäevapidustustele antakse 4. märtsil Vaga lavastatud Erich Bergmanni näidendiga “Hüpe abiellu”. Komöödiat kahes vaatuses mängivad kuus harrastusnäitlejat.

27. mail korraldab kohalik Lions klubi suure turvapäeva, kuhu tulevad päästekomandod ning millele rahvamaja teeb eeskava. Säärasteks üritusteks loodab Vaga tulevikus rahvamajale saada korraliku parkimisplatsi

“Unistus on ka väike laululava. Meil on oma arhitekt Priit Avila Hea Arhitektuuribüroo OÜst, kohalik poiss. Ta on teinud meie õuealale projekti,” räägib Vaga. “Ma loodan, et minu silmad seda ikka näevad. Laululava võiks valmida kahe aasta pärast. Unistada ju võib.”