Eesti rahvaarv on viimasel seitsmel aastal tänu immigratsioonile, eriti Ukrainast, kasvanud, kuid 60 aasta pärast elab siin 167 000 inimest ehk terve Tartumaa jagu vähem. Statistikaameti värske rahvastikuprognoos aastani 2085 toob välja seitse stsenaariumit, millest mitte ühegi kohaselt rahvaarv praegusega võrreldes ei kasva.
Praegu elab Eestis 1 374 687 inimest (neist Harjumaal 646 315), neist eestlasi 68%, venelasi 22%, ukrainlasi 5% ja kõiki teisi kokku ka 5%. Põhistsenaariumi kohaselt kukub rahvaarv 30 aasta pärast, 2054. aastaks 1 307 755 elanikuni (-66 932), veel 31 aasta pärast aga järsemalt 1 207 877 inimeseni (-166 810).
Statistikaameti rahvastiku- ja haridusstatistika tiimijuht Terje Trasbergi sõnul põhjustab rahvaarvu kahanemist peamiselt madal sündimus ja vananev rahvastik. „Viimased aastad on meie sündide arv olnud madal. Ka loomulik iive on riigi taasiseseisvumisest alates olnud negatiivne, kokku üle 100 000 inimese võrra. See kõik annab alust prognoosida, et sünnitusealiste naiste arv jätkab vähenemist ka tulevikus,“ nentis analüütik.
See on ka suuresti põhjus, miks prognoositava perioodi alguses on rahvaarvu langus aeglasem, kuid seejärel mõnevõrra kiireneb. Võrreldes praeguse rahvastikuga hindab prognoos aastaks 2030 rahvastiku vähenemist 1,4% võrra, aastaks 2050 4,1% võrra ning aastaks 2085 12,1% võrra.
Terje Trasbergi Loomulik iive jääb negatiivseks
Kui 2019. aasta prognoosis hinnati rändesaldoks 1500 inimest aastas, siis uues rahvastikuprognoosis hinnatakse, et sisse rändab igal aastal umbes 4000 inimest rohkem kui välja. Seetõttu on prognoositav rahvaarv varasemast mõnevõrra suurem. Prognoosis eeldatakse, et sündimus taastub küll hetkelisest madalseisust, kuid jääb siiski märgatavalt alla taastetasemele, mis tähendab, et ühe naise kohta sünnib keskmiselt alla kahe lapse.
„Kui eelmise kümne aasta keskmine sündide arv aastas oli umbes 13 300, siis uue prognoosi kohaselt jääb aastane sündide arv kuni 2050. aastani 11 700 juurde,“ ütles analüütik.
Hetkel on oodatav eluiga meestel 74,5 ja naistel 83,1 eluaastat. Need näitajad on kasvutrendis ning prognoosi kohaselt on meeste oodatav eluiga 2085. aastaks 85,3 ja naistel 90,9 eluaastat.
Madal sündimus, kasvav oodatav eluiga ning sisseränne mõjutavad Eesti elanike vanuselist koosseisu. „Sündimus on viimastel aastatel olnud väga madal. Kui veel kaks aastat tagasi sündis Eestis u 13 300 last aastas, siis eelmisel aastal jäi sündimus alla 11 000. Põhistsenaariumi kohaselt jääbki sündimus 11–12 000 vahele,“ selgitas Trasberg.
Prognoosi kohaselt on meeste oodatav eluiga 2085. aastaks 85,3 ja naistel 90,9 eluaastat.
Trasberg selgitas, et praegu moodustavad alla 20-aastased rahvastikust 21,6%, tööealised ehk 20–64-aastased 57,9% ning 65-aastased ja vanemad 20,5%. „Kui täna on 100-aastaseid 214, siis aastaks 2085. on neid üle 2000,“ märkis analüütik.
Prognoosi hinnangul langeb tööealiste osakaal rahvastikust 2050. aastaks 54,6% juurde ning prognoositava perioodi lõpuks ehk 2085. aastaks moodustab tööealine rahvastik elanikkonnast alla poole, täpsemalt 49,2%.
Rahvas koondub Harjumaale
Prognoos näitab rahvastiku kasvu Harju- ja Tartumaal, ülejäänud piirkondades rahvaarv langeb.
Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonnajuhataja Hede Sinisaar rõhutas, et rahvastikuprognoos ei ole rahvaarvu ennustamine, vaid pigem hinnang ehk projektsioon määratud rahvastikunäitajate puhul. „Rahvastikuprognoose koostatakse vastavalt demograafilistele trendidele. Arvesse võetakse nii laste arvu kui ka sünnitajate vanust, suremust eri vanuserühmades, rändava rahvastiku vanusejaotust ning seda, kuidas kõik need tegurid ajas muutuda võivad,“ ütles Sinisaar, kelle sõnul näitavad prognoosid meie ajas muutuvaid võimalusi ja väljakutseid. Tähtis pole tema sõnul ainult rahvaarv, vaid ka rahvastiku struktuur, mille järgi saame hinnata oma töövõimelist elanikkonda ja pensionäre, keda ühiskond peab toetama.
HEA TEADA
Kokku tehti seitse stsenaariumit
Lisaks põhistsenaariumile on statistikaameti prognoosis välja arvutatud veel kuus arengustsenaariumit.
Teise, kõrgema sündimuse stsenaariumi kohaselt langeb 30 aasta pärast rahvaarv ikkagi 1 309 103-ni (põhistsenaariumiga võrreldes +1348) ja kukub 2085. aastaks 1 227 576-ni (põhistsenaariumiga võrreldes +19 699). Tänasega võrreldes väheneb rahvastik 2085. aastaks siiski 147 111 inimese võrra.
Kolmanda, madalama sündimuse stsenaariumi puhul on vastavad numbrid palju kurvemad: 2054. aastal 1 284 014 (-23 741) ja 2085. aastal 1 127 635 (-80 242). Tänasega võrrelduna elaks Eestis pea 250 000 inimest vähem.
Kui oodatav eluiga ei peaks mingil põhjusel kasvama, on neljanda stsenaariumi pilt masendav: 1 262 005 (-45 750) ja 1 082 681 (-125 196). Tänasega võrrelduna elaks Eestis üle 290 000 inimese vähem.
Kui rännet ei peaks üldse toimuma, siis on viienda stsenaariumi arvud veel väiksemad: 2054. aastal 1 203 632 (-104 123) ja 2085. aastal juba alla miljoni: 994 372 (-213 505). Tänasega võrrelduna elaks Eestis 2085. aastal lausa üle 380 000 inimese vähem. Ilma rändeta stsenaarium aitab hinnata rände mõju Eesti rahvastikule.
Kuues stsenaarium arvestab kõrgemat rändesaldot. Vastavad arvud on sel juhul 1 375 847 (+68 092) ja 1 345 742 (+137 865). Sel juhul Eesti rahvaarv põhistsenaariumiga võrreldes kasvab. See on ka ainus stsenaarium, mille puhul tänase rahvaarvuga võrreldes on meil 2054. aastal positiivne muutus, kuigi väike: +1160 inimest. Kuid 2085. aastal elab Eestis ka selle, kõige optimistlikuma stsenaariumi puhul ikkagi tänasega võrreldes ligi 30 000 inimest vähem. Tõsi, põhistsenaariumiga (-167 000) võrreldes on see ikkagi parem.
Rahvaarv kasvab põhistsenaariumiga võrrelduna ka seitsmenda stsenaariumi puhul, kui ränne on kõrgem, aga sündimus madalam: vastavalt 1 350 983 (+43 228) ja 1 256 571 (+48 694). Kuid tänasega võrreldes väheneb rahvaarv 2085. aastaks ikkagi ligi 120 000 võrra.
Kokkuvõttes pole ühegi stsenaariumi puhul ette näha rahvaarvu kasvu. Paraku ei avaldanud statistikaamet stsenaariumi, mis juhtuks kõrgema sündimuse ja kõrgema sisserände puhul, kuid vaevalt et ka sealt midagi väga roosilist selguks.
