Saabumas on kaua oodatud puhkuste aeg ja suvised seiklused, inimesed on aktiivsemad ning viibivad tihemini kodukohast eemal. Milliste tervisemuredega ja kuhu saaks pöörduda, kui oma perearst ei ole ligiduses?
Soovitame tervisemure korral esmalt helistada perearsti nõuandetelefonile 1220, kui soovite teada, kas teie tervisemure puhul on vältimatu pöörduda erakorralise meditsiini osakonda, perearsti poole või saab olukorda lahendada koduste vahenditega.
Kui nõustaja leiab, et on vaja väga kiiret abi, suunab ta kõne ise hädaabinumbrile. Nõuandetelefon on ka abiks, kui terviseprobleem tekib väljaspool tööaega, puhkepäevadel või riiklikel pühadel. Samuti, kui te viibite väljaspool kodukohta või olete välismaal ega saa oma perearsti kätte. Lisaks saab numbrilt ka infot Eesti tervishoiusüsteemi korralduse kohta, näiteks kuidas elukoha muutumisel perearsti vahetada, millise eriarsti juurde pöörduda.
Tervisekõnedele vastavad professionaalid
1220 telefonikõnedele vastavad 33 meedikut, kellest suur osa töötab igapäevaselt perearstina, pereõena, kiirabis või EMO-s. Kõik nõustajad on meditsiinilise haridusega ja rikkaliku kogemustepagasiga. Pöörduda võib nii eesti kui ka vene keeles. Inglisekeelset nõustamist osutatakse iga päev kell 15–17. Väiksemate olmetraumade puhul, nagu kukkumise tagajärjel tekkinud haavade, lõikehaavade, pindmiste marrastuste ja põletushaavade hooldamisega saab 1220 olla abiks soovitustega, millised on esmased puhastus- ja sidumisvahendid ning kuidas neid kasutatakse.
Nõuandetelefoni arstiga tasub ka läbi arutada, millised ravimid ning esmaabitarbed võiksid olla kaasas suvises apteegis, mis võetakse kaasa puhkusereisile või väljasõidule.
Mistahes valu korral saab nõustaja soovitada sobiva ravimi, anda info selle võtmise sageduse ja koguse kohta. Nõuandetelefoni arstiga tasub ka läbi arutada, millised ravimid ning esmaabitarbed võiksid olla kaasas suvises apteegis, mis võetakse kaasa puhkusereisile või väljasõidule. Hädavajadusel pikendavad perearsti nõuandetelefoni arstid ravimiretsepte nädalavahetustel ning riigipühadel ajavahemikus kella kaheksast hommikul kuni kümneni õhtul.
Helista ka haiguslehe saamiseks
Samuti on võimalik riiklikel pühadel ja nädalavahetusel samal ajavahemikul graafikuga töötavatel inimestel haigestumise korral helistada nõuandetelefonile isikustatud konsultatsiooniks, et avaldada soovi haiguslehe avamiseks. Kõne vastu võtnud arst saab teha haigestumise ning töövõimetuslehe avamise vajaduse kohta märke digiloosse. Seejärel peab inimene kindlasti esimesel võimalusel ühendust võtma oma perearstikeskusega, et töövõimetuslehe avamise vajadusest märku anda.
Siinkohal tuleb arvestada, et tegemist on haiguslehe soovist teatamisega, lõpliku otsuse lehe kinnitamiseks ning avamiseks teeb perearst. Lisaks lühinumbrile 1220 on võimalik helistada ka lauatelefoni numbril 634 6630. Kui lühinumbrile 1220 helistades tuleb inimesel tasuda oma telefonioperaatorile kuni 30 senti minuti eest, siis lauanumbrile helistades mahuvad need minutid tavaliselt helistaja kõnepaketi sisse ehk lisatasu tasuma ei pea. Välismaalt helistades tuleb ette valida suunakood +372.
Enne helistamist 1220 liinile!
• Enne helistamist kraadige ennast või abivajajat, et nõustajal oleks lihtsam nõu anda (eriti oluline väikelaste puhul!).
• Võimalusel mõõtke vererõhk ja pulsisagedus ning pange kirja.
• Kui tarvitate ravimeid, siis olge vajadusel valmis nõustajale nende kohta infot andma.
• Hoidke sobivad vahendid käepärast, et saaksite vajadusel koduse ravi juhised kirja panna.
• Hoidke võimalusel enda ID-kaart või pass käeulatuses.
Päevas tehakse 720 kõnet
Põhiliseks mureks, mille pärast inimesed nõuandetelefonile helistavad, on viirushaigused, need on läbivalt terve aasta üheks murettekitavamaks teemaks. Edasi on inimesed mures vererõhu, vaimse tervise ja nahalöövete pärast. Kui oli pandeemia ja ühiskond suletud, koolid distantsõppel, helistati palju vaimse tervise pärast. Puhkusel olles kasvab puhkusega seotud kõnede arv – kukkumised jalg- või tõukerattalt, matkates saadud traumad, võõrapärase toidu söömisest tingitud kõhuhädad. Päevas saab keskus keskmiselt 740 kõnet, nädalas 5200 ja kuus ligi 23 000. Talvel on kõnesid rohkem kui suvel.
