31. oktoobril esitleti Kuusalu rahvamajas küllaltki kitsas ringis maakondade marsiviiside kogumikku „Tormakas algus“.

Kogumiku koostamise ajendiks oli ennekõike soov laulupidude rongkäikudes ja ka muudel orkestrite rivilistel esinemistel eesti heliloojate loomingu osa suurendamine. Harjumaad esindab kogumikus „Kuusalu pulmamarss“.

Kogumikus on 15 marssi, igaüks neist on vähem või rohkem seotud ühe maakonnaga. Paljud marsid kogumikus on uudislooming või korralikult trükis avaldamata. Kogumikus on 300 lehekülge. Orkestrijuht ning Saue muusikakooli pedagoog Harry Illak ütleb, et vast leidub sealt igale maitsele sobiv marss. „Ehk uuel laulu- ja tantsupeol aastal 2023 on mõni neist juba rongkäigus või ka laval mängitav,“ ütleb Illak.

Tema sõnul oligi põhieesmärk suurendada eesti heliloojate loomingu kasutamist üleriigiliste pidude rongkäikudes ja muudel rivilistel esinemistel. „Panime viimastel pidudel tähele, et rongkäigus liikuvate orkestrite marsid lähevad nn lääne lugudeks. Ikka Ameerika lood või Euroopa poplood. Miks see nii on, ei tulnud kaugelt otsida. Nende lugude noodid on kergelt kättesaadavad,“ seletab Illak. Et need veelgi rohkem üle maailma leviks, on need antud välja universaalseades. Mida see tavainimesele tähendab? „Konkreetne hääl ei ole nähtud ette konkreetsele pillile-instrumendile, vaid ükskõik millisele. Oleneb muidugi kohapealsetest võimalustest,“ lisab muusik.

Samuti on põhjus selles, et suuri klassikalisi puhkpilliorkestreid on jäänud väheks. Koolides ei õpetata kõiki üksikuid pille. „Madala vase osas on auk väga suur. Ehk suured vaskpillid: eufoonium, tuuba jne. Kui noori peale ei tule, pole enam suurtel kollektiividel ka enam pikka iga,“ selgitab Illak.

Kõik saavad mängida

Ainus väljapääs oli anda välja kodumaine puhkpillimuusika samuti universaalseadetes. „Marsid on nn unifitseeritud seades. St partituur koosneb sisuliselt seitsmest häälest pluss löökpillid, kõik hääled on esitatavad mitme erineva instrumendiga. Sellega lõime võimaluse lugude ettekandmiseks ka ebastandardsete ja samuti väikeste koosseisudega. Aga neid võib mängida kasvõi 700-liikmelise üldlaulupeo koondorkestriga,“ räägib Illak. Neid saab mängida ka puhtalt keelpillidega või kaasata puhkpillidele keelpillid.

„Esitlusel me näitasime, et kolme lugu sai kanda ette ainult saksofonidel. Tartu Saksikoor oli kohal ja mängis pille alates sopraniinodest kuni baritonsaksofonini,“ lisab ta.

„Seepärast, et on olemas tore ja ajalooline puhkpillikants nagu Kuusalu. Kihelkonnast on pärit „Kuusalu pulmamarss“.“

Millised lood kogumikku pääsesid ja kuidas neid valiti? Selle töötasid eesti muusikud välja koos Soome puhkpillimuusika liiduga. Eestist oli kaasatud 20 dirigenti. „Samas ei pea olema meie need targad, kes otsustavad, millist marssi üks või teine maakond esitab. Andsime selle ikkagi valida,“ selgitab Illak. Iga maakond sai esitada oma pakkumised. Ning tuligi kokku 15 maakonda iseloomustavat lugu või mõne sealse helilooja tuntud lugu.

„Nendest valitud lugudest on uudisteoseid viis; varem loodud marsside esmatrükke või lugusid, mida ei ole korralikult noodistatud, samuti viis. Tuntud marsse uues seades on ka viis. Iga loo juurde kuuluvad autori ja seadja tutvustused,“ seletab Harry Illak.

Harjut esindab Kuusalu

Harjumaalt on pärit mitu Eesti suurt heliloojat ja muusikut. Tuntumatest Gustav Ernesaks, Hugo Lepnurm ning Veljo Tormis. Kuid nende loomingut kogumikust ei leia. Valik langes hoopis „Pulmamarsile“.

31. oktoobri kontsert Kuusalu rahvamajas. Tartu Saksikoori esituses kõlab R. Valgre „Tartu marss“. Foto Raul Valgiste 

„Seepärast, et on olemas tore ja ajalooline puhkpillikants nagu Kuusalu. Sealne orkester tähistas just 150. sünnipäeva. Kihelkonnast on pärit „Kuusalu pulmamarss“. Selle seadis aastal 2000 jällegi Ott Kask. Marsil ei ole olemas autoreid, sest see on seatud rahva- ja pärimusmuusika ainetel. Kase seade on huvitav, kergelt džässi sugemetega,“ räägib Illak.

Viljandi valis välja 1948. aastal Leo Normeti kirjutatud laulu „Puhkuse veedame kõik Viljandis“, mis on pärit operetist „Hermese kannul“. Sellele tegi marsiseade Kuusalu mees Ott Kask.

Jõgevamaad esindab Põltsamaa mehe K. A. Hermanni „Kungla rahvas“ aastast 1874.

Tartumaad esindab Raimond Valgre „Tartu marss“ aastast 1943. „Sellega oli väike poleemika, sest Valgre kirjutas loo Nõukogude Liidu tagalas. Ning osad väidavad, et punaarmee marssis selle looga 1944. aasta augustis Tartusse. Seal on ka sõnad „Me tuleme ja võidame, Vanemuises laulame“,“ meenutab Illak.

Koostajate seisukoht oli: liiga palju muusikat on politiseeritud ja püütud selles tonte leida. „Ei olnud noor Valgre süüdi, et augustis 1939 jagasid kaks vuntsidega meest Euroopa ning ta ise kaks aastat hiljem punaarmeesse võeti,“ on muusik kindel.

Mida välja valida?

Oli ka maakondi, kust ei tulnudki kohe ettepanekuid. Näiteks Läänemaa-Haapsalu nuputas tükk aega, et kes või mis.

„Pjotr Tšaikovski käis seal küll suvitamas, aga eesti muusikute loomingut napib. Lõpuks langes valik Jakob Kaunissaare „Haapsalu laulule“, millele tegi marsiseade Peeter Saan. Helilooja oli ise 31. oktoobril Kuusalus kohal ja jäi kuulduga väga rahule,“ ütleb Illak.

Kirjastamisel olid muusikud loodussäästlikud. Trükitud kujul anti välja vaid partituurid. Instrumentide partiid on kaasas digitaalsel kujul, et vältida konkreetse koosseisu korral mittevajalike partiide mõttetut trükkimist. „Siis saab igaüks ise paljundada, mida tahab,“ on Illak kindel.

Milline on muusiku ning pedagoogi Harry Illaku enda lemmikmarss (marsid) uuest kogumikust? „Neid ei ole. Ma ei saa eelistada ühte last teisele. Kõikide autorite ja pärijatega on olnud vaja läbi rääkida ning kooskõlastada. Kõik lood on seepärast armsad,“ vastab Illak.

Ta räägib, et käis uue nädala alguses viimas Leo Normeti lesele autorieksemplari. Hea koostöö oli Priit Raiki lesega. Mees on kogumiku nimiloo ehk Lääne-Virumaa marsi „Tormakas algus“ autor.

15 marssi

• „Tormakas algus“, Lääne-Virumaa
• „Haapsalu marss“, Läänemaa
• „Puhkus Viljandis“, Viljandimaa
• „Kuusalu pulmamarss“, Harjumaa
• „Suvitaja marss“, Pärnumaa
• „Tartu marss“, Tartumaa
• „Tere, Paide“, Järvamaa
• „Kungla rahvas“, Jõgevamaa
• „Emmaste kooli marss“, Hiiumaa
• „Kevadmarss“, Võrumaa
• Marss Pärt Uusbergi „Tants kuuvalgel“ teemadel, Raplamaa
• „Saaremaa marss“, Saaremaa
• „Konfiguratsioonide võidukäik“, Ida-Virumaa
• „Taevaskoja radadel“, Põlvamaa
• “Las minna Valgast Sangaste“, Valgamaa