24. mail tähistatakse Euroopa kaitsealade päeva. Kuigi pandeemia jätab ürituste korraldamisele jälje ning üritusi peetakse enim virtuaalselt, kutsub Lahemaa Turismiühing rahvast ikkagi loodusesse. Sest tihtilugu ei teatagi, kus asuvad Harjusmaal kaitsealad ja rahvuspargid.

Kaisa Linno Lahemaa Turismiühingust ütleb, et kaitsealade päeva tähistatakse igal kevadel kaitsealade ühenduse Europarc eestvedamisel. Ja seda juba paarkümmend aastat. Eestis on seda seni korraldanud keskkonnaamet, sest on kaitsealade valitseja ja Europarci liige. “Sellel aastal on pandeemia tõttu olukord teine, Europarc kutsus üles tegema 24. mail virtuaalseid üritusi. Me Lahemaa turismiühingus mõtlesime aga, et Eestis on viirus taandumas ja piirangud leevenemas ning võiks ikka inimesi loodusesse kutsuda,” räägib Linno.

Seda enam, et selle aasta kaitsealade päeva tunnuslauseks on “Tervis loodusest”. Sellega püütakse juhtida tähelepanu mitmele asjale. Looduse puhtusest, liigirikkusest, heast seisukorrast sõltub ka inimeste füüsiline ja vaimne tervis. “Pealegi käivad Eesti inimesed looduses niikuinii, me püüame neid suunata ja harida. Koos kohaliku giidiga on kaitsealal liikumine turvaline ja põnev. Nii saame kaitsealadel kriisijärgse külastushooaja avada,” rõõmustab Kaisa Linno.

Viru raba ja sealne matkarada on Ida-Harju üks tuntumaid looduspaiku. 

Teised kaitsealad tulid Lahemaa Turismiühingu ideega rõõmuga kaasa. Keskkonnaamet ja RMK on sel aastal pigem toetavas rollis. “Kaitsealade giidid ja turismiettevõtjad korraldavad üritusi, riigiametid hoiavad meil silma peal ja aitavad õiget sõnumit edastada,” lisab Linno.

Kaitsealasid ei tunta

Isiklik tutvumine kaitsealadega on tema sõnul väga oluline, sest paljud ei teagi, et Harjumaale jääb üle poole Eesti suurimast ja vanimast rahvuspargist Lahemaast. Linno sõnul on tihti üllatus ka see, et Kõrvemaa koosneb kahest kaitsealast ehk siis Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealast ja Kõrvemaa maastikukaitsealast. Mõlemad on Eesti suuremate seas. “Peale nende on Ida-Harjumaal veel mitmeid väiksemaid kaitsealasid. Kuusalu vallas on näiteks 52 protsenti territooriumist kaitse all. Sellega on Kuusalu Eesti omavalitsustest Ruhnu ja Kihnu järel kolmandal kohal,” ütleb Linno.

23 protsenti Eesti pindalast on kaitse all. Linno sõnul on meil 926 kaitseala, neist rahvusparke kuus. Rahvusparkides kaitstakse lisaks loodusele ka kultuuripärandit. “Hea ülevaate Eesti kaitsealadest saab kodulehelt, kus kõiki alasid ja objekte saab ka kaardil näha,” ütleb Linno.

“Kuusalu vallas on näiteks 52 protsenti territooriumist kaitse all.”

Mida siis pühapäeval kaitsealadel ja laiemalt looduses ette võetakse? “24. mail toimub 36 kaitsealal matku ja programme. Kokku on neid üle 60. Kõige rohkem üritusi on Lahemaal,” selgitab Kaisa Linno.

Loodus koos kultuuriga

Lahemaal on õnnestunud ühendada kolm olulist teemat ehk siis loodus, kultuur ja kohalik toit. Pühapäeval võetakse ette kümmekond matka lühematest kultuuriloolistest jalutuskäikudest pikemate kepikõnniretkedeni. “Külastajaid viiakse Kalme, Muuksi ja Tsitre küladesse ning Käsmu poolsaarele. Kolgas saab tutvuda kunagise uhke mõisakompleksiga, Kolgakülas Lahemaal tehtud filmidega,” loetleb Linno.

Tammistul ja Uuris näidatakse, kuidas poollooduslikke kooslusi loomadega hooldatakse. Kakuväljal ootab avastamist käsitöökamber, Karepal ravimtaimeaed ja Kiiu-Aablas puukool. Valgejõe Veinivillas saab maitsta söödavaid lilli.

Avatud on kohalikud söögikohad, kodurestoranid MerMer ja Johannes ning Sagadi mõisa restoran pakuvad piknikupakke kaasa võtmiseks. “Mujal Eestis on rõhk matkadel, mida tehakse nii jalgsi, kanuuga kui ka rattaga. Kõrvemaal toimub matkamaraton, Soomaal saab sõita haabjaga. Väiksemaid kaitsealasid tutvustatakse igaühte ühe matkaga,” räägib Linno.

Paljudele turistidele on Ida-Harjus tuntum paik ilmselt Viru raba? “Meie kandi külastatavamad loodusobjektid on Viru raba ja Jägala juga. Kaitsealade päeva üks eesmärk on suunata külastajaid kohtadesse, kus pole nii palju rahvast. Meil on väga palju looduskauneid kohti ja kohalikud giidid aitavad neid avastada,” rõhutab Linno.

Eesti suurim filmide võtteplats?

Ise teeb naine lisaks Lahemaa ürituste koordineerimisele ja reklaamimisele ka ühe matka Kolgakülas. Loomulikult tutvustatakse loodust ning ka Lahemaa filmipärandit. “Kolgaküla on osutunud Eesti üheks populaarsemaks filmide võttekohaks. Kaitsealade päeval külastame võttekohti ja räägime kultuuripärandist. Aitan ka Kolgaküla noortel pidada rahvamaja juures Lahemaa infokohvikut, mis on Eesti esimene mobiilne turismiinfopunkt,” loetleb Linno selle päeva tegevusi.

Loksa gümnaasiumi õpilased Nõmmeveski matkarajal. Fotod erakogu 

Korraldajate sõnul tähistatakse kaitsealade päeva ka järgmistel aastatel. Kui elu vanaviisi edasi läheb, siis on keskkonnaamet jälle juhtrollis. “Aga loodan, et kohalikud giidid saavad sel aastal hoo sisse ja osalevad ka edaspidi. Samuti oleksin rõõmus, kui üle-eestiline koostöö kaitsealade turismitegijate, keskkonnaameti ja RMK vahel jääks püsima ka teistel olulistel teemadel,” ütleb Linno.

Millist hiliskevadet ja suve turismis Kaisa Linno prognoosib? “Usun, et meil tuleb ikka kiire suvi. Lihtsalt välisturistide asemel on külastajateks eestlased. Eestlased armastavad loodust, eriolukorra ajal käis meie metsades palju rahvast. Nüüd saame hakata neile ka teenuseid pakkuma. Meie oleme toimekaks suveks valmis,” lubab ta.

Jälgi 2+2 reeglit!

• Kõik korraldajad jälgivad nii külastajate kui kohalike elanike ohutust.
• Üritustel saab osaleda vaid terve inimene, kes on end registreerinud.
• Grupid on väiksed. Peetakse kinni 2+2 reeglitest ja vajadusel pakutakse ka desinfitseerimisvõimalust.
• Püütakse hoolitseda selle eest, et külastajad saaksid tunda rõõmu kevadisest loodusest.