Tervisemuuseumist Tallinna vanalinnas leiad 17. novembrini “Uneversumi” – näituse une ja magamise olulisusest. Näitust täiendavad juhendatud tuurid ja vestlusõhtud. Samuti on avatud auhinnatud väljapanek “Avameelselt Sinu kehast”. Kas oled juba oma pere ja sõpradega Tervisemuuseumit külastanud?
Parim asi algava päeva alustamiseks on hästi magatud öö. Ligi 50% inimestest alustavad päeva väsinuna, see mõjutab töö- ja õpitulemusi ning omavahelisi suhteid. Tervisemuuseumi unenäituse “Uneversum” eesmärk on väärtustada und kui füüsilise, vaimse ning emotsionaalse stressi leevendajat ja võimekuse taastajat. Piilume magamistuppa ning vaatame, kuidas inimesed magavad ja mis toimub une ajal meie kehas. Jagame häid soovitusi ja praktilisi näpunäiteid parimaks öiseks puhkuseks kõigile, kes soovivad oma unetervise eest hoolitseda.
Unega kaasneb hulk tervisele kasulikke mõjusid
Esmapilgul tundub uni olevat ebamõistlik tegevus, sest palju muud jääb selle tõttu tegemata. Nüüdseks on teada, et magamine on eluspüsimiseks sama tähtis kui söömine, joomine ja liikumine. Peale kosutavat und saame parema enesetunde ja oleme heatujulisemad ning energilisemad. Magamise ajal uuenevad keharakud ja tugevneb immuunsüsteem. Magades toodab keha hormooni, mis vähendab söögiisu ja nii saame kontrollida oma kehakaalu. Aju vajab puhkust, et puhastuda ainevahetuse mürgistest jääkainetest ja reguleerida närvirakkude vahelisi ühendusi. Magamine annab sulle korrastatud mälu, parandab loovust ja toob parema vaimse tervise.
Pikaajaline unevaegus toob tõsised terviseriskid
Inimesed magavad praegu umbes üks tund vähem kui 100 aastat tagasi. Igapäevasest väikesest puudujäägist saab pikapeale unevõlg, mis hakkab mõjutama tervist. Pikaajaline unevaegus kahjustab võimet tunnetada maailma ärksalt ja tasakaalukalt. Unevaegusel on palju negatiivseid tagajärgi sh keskendumisraskused, mälu ja tähelepanu halvenemine, stress ja ärevus, kaalutõus, kõrgenenud vererõhk ja infarkti-/insuldioht, diabeet, kasvajad jne. Unetud ööd muudavad inimese kiiremini vanemaks ja magamata inimese emotsioonid keevad üle.
Magamiseks on parim kottpime tuba
Inimesed magavad öösel ja tegutsevad päeval, sest meie une- ja ärkveloleku rütm on häälestatud loomuliku päikesevalguse järgi. Keha reageerib hämarusele und reguleerivate hormoonide tootmisega. Seepärast sobibki meile kõige paremini koos päikesega tõusmine ja koos loojanguga magama minemine. Valgusspektri muutumine on kehale üks olulisemaid märguandeid voodisse minekuks. Näitusel oleva valguskasti abil saad kogeda, milline paistab tuba 8 erinevat tüüpi valgusallikaga – päevase päikesega, loojuva õhtupäikesega, pilves ilmaga, kuuvalgusega, äikese ajal, televiisorit vaadates, laelambi või öölambi valguses. Kasulikku unehormooni melatoniin toodab keha kõige paremini öisel ajal kottpimedas toas.
Teine signaal magamaminekuks on unesurve
Unesurvet tekitab keemiline aine adenosiin, mille kogus suureneb iga ärkveloleku minutiga. Tungiv soov magama minna tekib umbes 12-16 tundi pärast hommikust ärkamist. Uinumist soodustavat unesurvet kasvatab töiselt ja tegusalt veedetud päev, seda nii vaimses kui füüsilises mõttes. Unemolekul adenosiin peab pidevat võitlust teise molekuli oreksiiniga, mis hoiab inimest ärkvel. Hea tervise huvides peavad tööaeg, vaba aeg ja uneaeg olema tasakaalus ja jaotuma võrdselt kolm korda kaheksa tundi.
Unesurvet vähendavad kohv, tee ja muud ergutid. Kofeiin näiteks blokeerib ajus adenosiini vastuvõtmiseks mõeldud retseptorid. Peale kohvi, tee või energiajoogi joomist tekib ajus petlik ärkveloleku tunne, mis kestab mitu tundi. Ergutava mõju möödumisel ründab aga organismi ülivõimas unetung, sest vahepeal aktiveerunud adenosiin alustab oma tööd.
Inimese sees tiksub sisemine kell
Looduses on levinud ööpäevarütmid, samuti kuufaaside ja aastaaegade vaheldumisega seotud rütmilised muutused, mis kajastuvad organismi elutegevuses. Kehas toimuvate rütmiliste muutuste kellavärk on tõeline neurokeemia, mida reguleerivad erinevad aju osad ja virgatsained. Unerütm omakorda on paljude inimese organismis toimuvate rütmiliste muutuste tulemus. Kui keha saaks ise otsustada, oleks ööpäevarütm umbes 25-tunnine. Tsirkadiaanrütm on loomulik, sisemine protsess, mis reguleerib une-ärkvelolekutsüklit. Parima enesetunde ja töövõime saavutame siis, kui arvestame oma biorütmide alusel toimivat une ja ärkvelolekutsüklit. Õhtuinimesi nimetatakse öökullideks ja hommikutundidel aktiivseid inimesi lõokesteks.
Eestis töötab ligi 27% inimestest öösel
Öötöötaja on inimene, kes töötab öösel vähemalt kolm tundi oma igapäevasest tööajast või vähemalt kolmandiku oma iga-aastasest tööajast. Sagedamini tehakse seda kriitiliste teenuste tagamisel näiteks politseis, meditsiinisüsteemis, aga ka tootmisprotsessides. Kes meist ei oleks ööl enne esinemist oma esitlusmaterjale koostanud. Kuigi vahetustega töö korral kujuneb inimesel välja oma töö- ja uneaja rütm, võib see siiski viia nihkesse neurohormonaalse tasakaalu, millega kaasnevad unehäired, magamatus ja kurnatus. Võib suureneda eksimuste, vigastuste või õnnetuste risk. Sõprade ja pere tööajast erineval ajal töötamine võib tekitada eraldatuse tunde ja mõjutada sotsiaalseid suhteid.
Mikrouni võib tappa
Kas oled tundnud unisust autoroolis, koosolekul või koolitusel. Unevaegus suurendab mikroune tekkimise võimalust päevasel ajal. Unisena aeglustub reaktsiooniaeg, see loob aluse aeglasemate ja ebatäpsete otsuste tegemiseks ja võimete ülehindamiseks. Väsimus ning vähene uni on üks peamisi liiklus- ja tööõnnetuste põhjustajaid. Väsimuse mõju on sarnane alkoholi tarbimise mõjuga – 18 tundi magamatust võrdub 0,5 promillise joobega.
Magamise asend mõjutab tervist ja unekvaliteeti
Kas teadsid, et vasakul küljel magamine aitab kaasa seedimisele, vähendab kõrvetiste tekkimise võimalust ja norskamist? Öö jooksul on kehaasendi muutmine loomulik ja seostub unemustriga. Vanemas eas on asendi vahetamine eriti kasulik, sest see parandab vereringet. Tervisemuuseumi unenäituse stammkunde on täiskasvanud inimese mõõtu Une-Mati, keda saad ise sobivasse asendisse sättida ja temaga koos pilti teha. Taustaks nimistu terviseprobleemidest, mis võivad mõjutada magamisasendi valikuid.
Norskamine ja uneapnoe on erinevad asjad
Uneaegsed hingamishäired avalduvad öise norskamise või hingamispausidena, mis vähendab vere hapnikusisaldust ja viib kroonilise hapnikupuuduseni. Lõõgastava puhkuse asemel saame väsitava öö, raske hommiku ja unevaegusest tuleneva meeleolulanguse, vähenenud mälu ja keskendumisvõime. Õnneks on neid vaevusi võimalik ennetada ja ravida erinevate meditsiiniliste abivahenditega. LIsaks hingamishäiretele võivad sind vaevata unetus, rahutud jalad, hammaste krigistamine, une-ärkveloleku rütmihäired, parasomniad või liigunisus, mille kõige äärmuslikum vorm on narkolepsia.
Parima unekeskkonna saad ise luua
Sinu uni sõltub paljudest teguritest, üks olulisemaid sealjuures õhurikas ja mitte liiga soe magamistuba. Kõige parem uni tuleb piisavalt laias voodis, kvaliteetsel madratsil ja mugava padjaga. Meie näitusel võid täitsa vabalt pikali visata ja soovi korral mõnusa uinaku teha. Proovi erineva sisuga patju ja suigata lakke projitseeritud liikuvate unemaastikke vaadates.
Boonusena – 24/7 ja piletita!
Taskuhääling Sünaps, mis vahendab ja ühendab lugusid inimkehast, meditsiiniajaloost ja popkultuurist. Tänaseks 80 saateni jõudnud podcastini pääsed Tervisemuuseumi kodulehelt, Spotifyst ja Apple Podcast kaudu. Sünapsit on tunnustanud Eesti Keele Instituut tiitliga “Selge sõnum 2022” ja Eesti Teadusagentuur märgisega “Riiklikult tunnustatud teaduse populariseerija 2023”.
Virtuaalnäitused “Eestlaste tervisliku elustiili lätetel”, “Unelood”, “Jälle see pandeemia” ning “Sovetiaja õendus” leiad samuti Tervisemuuseumi kodulehelt
www.tervisemuuseum.ee.
Teadusmuuseumina on Tervisemuuseumi eesmärk jõuda iga eestimaalaseni, aitamaks kaasa tervelt ja õnnelikult elatud aastate lisandumisele. Eesti Tervisemuuseum asub Tallinna vanalinnas, Lai tn 30, ligi 600-aastases kaasaegselt renoveeritud ja sisustatud majas. Näitused pakuvad lusti ja avastamisrõõmu nii täiskasvanutele kui ka lastele. Muuseum on suveperioodil avatud iga päev, esmaspäevast pühapäevani kell 10-18. Kohtumiseni Tervisemuuseumis!
