Kuidas valmistuvad jõuludeks lastekodus elavad lapsed, kellel ei ole võimalust oma perega koos pühi veeta? Mida teevad jõulude ajal vanemad inimesed hooldekodudes?
Pühadeks valmistumine tekitab tihtipeale hinge tunde, et tahaks oma lähedastega rohkem aega veeta, võtta telefonitoru ja helistada vanavanematele või kaugeks jäänud sugulasele, olla teineteisele lähemal ja neid toetada. Selline võimalus on paljudel tegelikult ju alati olemas, aga kipub tihti argielu elades edasi lükkuma või sootuks selleks korraks meelest minema.
Lähenev talv toob igal aasta rohkem tähelepanu hoolekandeasutustele. Pühade ajal suureneb annetuste hulk ettevõtetelt ja eraisikutelt ning paljud ettevõtted on otsustanud firmakingituste asemel teha erinevatele organisatsioonidele annetusi. Iga lapse hinges peaks sellel maagilisel ajal olema soojus ja rahu, neid ümbritsevad hoolivad inimesed püüavad seda keskkonda ka nende jaoks luua.
Jõulumaagia lastekodudes
Lastekodu peredes tähistatakse jõule üsna samamoodi nagu tavalistes peredeski, tehakse koos ettevalmistusi – kaunistatakse tube ja ehitakse kuuske, valmistatakse maitsvaid sööke, õpitakse jõulusalme ja jõuluõhtul istutakse koos pidulauas, jagatakse kinke, kuulatakse jõulumuusikat. Nii nagu mujalgi, on ka lastekodus iga laps erinev, oma soovide, unistuste ja igatsustega.
„Kindlasti on lapsi, kes jõuluaega väga ootavad – päkapikke, piparkooke, perega koos olemise aega jne. Ja ilmselt kõik lapsed ootavad jõuluvaheaega ja kingitusi. Samas on jõulud aga selline aeg, kus võib olla ka tavapärasest rohkem igatsust oma pärisvanemate ja päriskodu järele. Nii mõnedki lapsed sõidavadki jõuludeks külla vanavanemate või teiste lähedaste juurde, aga kõigil sellist võimalust ei ole. Mõnele lapsele on aga jõulud lastekodus esimene kogemus üldse jõulude tähistamisest,“ räägib Tallinna lastekodu arendus- ja kvaliteedijuht Margit Randaru.
Tema sõnul külastavad juba aastaid lastekodu motojõuluvanad. „Suuremad lapsed ilmselt saavad ka motikaid näppida ja peale istuda. Nad toovad alati lastele kingitusi ja maiustusi,“ ütleb Randaru.
Tähelepanu põgusalt
„Teinekord on kahju sellest, et kingitused ja tähelepanu langevad vaid ühele lühikesele ajale aastast. Lapsed on ju lastekodudes või turvakodudes kogu aeg,“ lisab Tallinna Lastekodu väikelaste turvakodu vanemsotsiaaltöötaja Evelin Raudvere.
Lisaks on Tallinna Lastekodu traditsiooniks asutusesisene jõulukaartide konkurss – see on jõulu- ja sünnipäevakaartide joonistamise konkurss lastekodus elavatele lastele ja noortele, mis toimub iga aasta lõpus. Laekunud töödest valitakse välja võitja mõlemas kategoorias ning saadetakse trükikotta trükkimisele. Sünnipäevakaartide konkursi võidutöö saab asutuse poolt partneritele ja töötajatele saadetavaks sünnipäevakaardiks ning võitnud jõulukaart saab selle aasta Tallinna Lastekodu poolt saadetavaks jõulukaardiks.
„Häid annetajaid on üldiselt jõulude ajal rohkem, eriti elavnevad koolid ja lasteaiad, kes kollektiivseid kingituste kogumisi-annetusi teevad – sealhulgas ka jõulukaardid, ei tehta klassis üksteisele kinke, vaid meie lastele,“ ütleb Tallinna Lastekodu üksuse juht Triin Rajang.
Tema sõnul kipub siin ka ühiskonna teadlikkus oma palet näitama, kui annetatakse määrdunud või katkisi riideid, ehk siis endiselt on arusaam, et lapsed elavad kitsikuses ja need asjad on parem kui mitte midagi. „Palju on ka neid inimesi, kes tahavad kõigile lastele kommi tuua, aga kui kuulevad, et lapsi on ligi 200, siis ehmatavad ära – jällegi ühiskonna teadlikkuse teema,“ räägib Rajang.
Lastekodult tasub nõu küsida
Jõulukingid aitab lasteni tuua MTÜ SEB Heategevusfond heade inimeste annetuste abil, ja nii juba aastaid. „Lapsed on juba oma soovid jõuluvanale teele pannud ja ootavad kannatamatult.
Heategevusfondi jõulupuu kampaania puhul on tore just see, et iga laps saab oma soovile vastava kingi,“ ütleb Evelin Raudvere Tallinna Lastekodust.
Arusaadavatel põhjustel on vahetult enne jõulupühi paljudel inimestel soov lastekodulastele head teha.
„Mitmed firmad teevad nt tavapäraste meeskonna jõulukinkide asemel lastekodule annetuse. Julgustame kindlasti meiega ühendust võtma ja uurima, milline abi oleks just kõige oodatum. Kindlasti julgustame inimesi tegema ka rahalisi annetusi – kuigi on arusaadav soov just jõuluks lastele komme või mandariine kinkida, siis viimaste aastate kogemused näitavad, et jõuludeks koguneb maiustusi nii palju, et nende ärasöömine on lastele parajaks väljakutseks, samas kui rahalist annetust saame kasutada nt laste huvitegevuste toetamiseks ja vaba aja tegevuste mitmekesistamiseks aastaringselt ning lõppkokkuvõttes on sellest rohkem abi ja tuge meie lastele,“ lisab Margit Randaru.
Pühadesoojust eakatele
Jõulutunne on juba vaikselt ka hooldekodudesse hiilimas. Pihlakodu eakatekodude akendele ilmuvad tuleohutust silmas pidades LED-küünlad, ühistel arupidamistel on järjest enam teemaks pühadetoit ning jõuluaja kultuuriprogramm. Tegevustoas meisterdatakse ja joonistatakse, lõigatakse ja kleebitakse ning seal elavatel imelistel eakatel prouadel ja härradel on silmis lapselikult rõõmus helk.
On kahju sellest, et kingitused ja tähelepanu langevad vaid ühele lühikesele ajale aastast. Lapsed on ju lastekodudes või turvakodudes kogu aeg. Evelin Raudvere, Tallinna Lastekodu töötaja
„Jõulude ajal on kindel koht jõulupuul, mille ehtimisel on abiks Pihlakodu elanikud. Ka kuusk on eriline – imekena, pea neljameetrise igihalja puu koos suursuguste ehetega kinkis Pihlakodule tänutundes perekond, kelle lähedane meil teenusel olles niivõrd taastus, et ta taas oma kodus elamist saab nautida,“ räägib Tabasalu Pihlakodu juhataja Aule Kikas.
Kaunist traditsiooni hoiavad Pihlakodudes armastatud hingehoidjad –läbiviidud advendipühade küünlasüütamised ja jõululaupäeva jumalateenistus on armastatud ja oodatud sündmused. Hingerahu ja tasakaal on vajalikud kõikidele,“ räägib Tabasalu Pihlakodu juhataja Aule Kikas.
Ettevõtmisi mahub jõuluaega hulganisti, alates maja kaunistamistest, piparkookide meisterdamistest kuni kaunite kontsertideni. Jõulutaatidega on Pihlakodul tehtud kokkulepe, et ta veedaks majas mitmeid tunde – ikka selleks, et jõuda iga eakani ning soovida jõulurõõmu ja -rahu, jagada üle Eestimaa saabunud jõulukaarte ja ehk midagi suupärastki.
„Tugevama tervisega memmed-taadid lähevad pühadeks oma laste, lastelaste või lähedaste juurde, ning neile, kel reisiks jaksu pole, soovime pakkuda maksimaalselt kodu- ja pühadetunnet. Jeesuslapse sünniga seotud legend puudutab meid kõiki – see on armastusest kantud rõõmu- ja perepüha. Meil ei ole unustatud eakaid – kõikidel on oma kallid lähedased, nad kõik on hoitud ja armastatud,“ kinnitab Aule Kikas.