25. jaanuaril kohtus vabariigi president Kersti Kaljulaid Laagris ning Paldiskis kahe uue valla juhtide ning volikogu liikmetega. Tegemist oli riigipea kümnenda tutvumisvisiidiga haldusreformi järel tekkinud Eesti omavalitsustesse.

Maakonnaleht uuris kahe valla juhtidelt, mida riigipeaga arutati ning millised on uute omavalitsuste probleemid.

“President rõhutas kolme teemat: sotsiaalne toetus nõrgematele, laiapõhjaline riigikaitse ning kogukonna kaasamine. Tema sõnum oli, et kogukond on nii edukas, kui on selle nõrgemad liikmed ja alati ei piisa vaid seadusega kohustatud miinimumi tegemisest. Meie eesmärk peaks olema kõrgem,” ütles Lääne-Harju volikogu esimees Külli Tammur.

Lisaks tõi riigipea Tammuri sõnul välja, et vald ei ole volikogu. Kogukond peab ise aktiivselt panustama.
“Kui esimene pooltund möödus omavahelises vestluses volikogu esimehe ja minuga, siis poolteist tundi pühendati arutelule kogu volikoguga ja seal olid teemaks nii Eesti välispoliitilised prioriteedid kui kohalik majanduspoliitika – eelarveperspektiivid nii Euroopa Liidu kui kohalikust vaatest. Volikogu liikmetel oli mitmeid asjasse puutuvaid küsimusi,” rääkis Saue vallavanem Andres Laisk. “Ütlen otse ja ausalt, minule meeldis. Meeldis rohkem, kui oleksin osanud oma eelhäälestuse baasil oodata. Meeldis vestlus, kiirus ja teravus, millega arutelu kulges.”

Ringsõidu lõpus andis riigipea Harju Elule ning Lääne-Harju valla avalike suhete spetsialistile Egle Kaurile lühiintervjuu.

Teie muljed Saue ning Lääne-Harju vallast?

Olen varemgi siin piirkonnas ringi liikunud. Ma rääkisin volikogu liikmetega ning eelkõige tänasin neid. Et nad on pärast ühinemist võtnud endale vastutuse olla volikogu liikmed. See ei ole lihtne. Just see esimene periood. Kindlasti tuleb see nurkade lihvimise periood. Inimesed peavad mõtlema, mis on nende ühised huvid ning kuidas nad saavad neid kõige paremini korraldada.
Aga muljed on väga head. Tööõhkkond oli selles volikogu saalis sõbralik ja kena.

Kas oli ka muresid?

Muresid on alati. Maailm ei ole kunagi valmis ega ideaalne. Kõik annavad endale aru, et praegu on väga kiire aeg. Selleks, et saada paika eelarved, selleks ei saada koos toimima. Tuleb saada korda seesama koostöö kogukondadega. Mõtted on olemas, kuidas seda teha. Seda rääkis mulle vallavolikogu esimees. Nii et tööd on praegu väga palju. Aga inimesed on täis tahtmist teha. Ja et teha seda koos teiste inimestega.

Kui palju olete enne presidendiametit Paldiskis käinud?

Olen siin käinud seepärast, et Vene ajal oli see paik suletud linn. Ning tema pankrannikut ei olnud võimalik näha. Ja nii kui see vabanemine tuli, siis loomulikult nii nagu kõik tolleaegsed noored, kolasin ka mina Paldiskis üsna palju. Pankrannikul kindlasti ka. Sai matkatud mööda selle äärt pikalt ja põhjalikult.

Ja muud siinsed kandid?

Nõukogude ajal oli Kloogarand väga ilus. Padisel on praegu väga hea restoran. Kui tulla tagasi Harju-Risti tagustest seenemetsadest, siis on seal meeldiv perega söömas käia. Aga ma olengi selline, kes käib palju Tallinnast ära.

Olete äsja Narvast naasnuna öelnud, sest sealne piirkond on meie järgmine edulugu. Kas Paldiski kant ning laiemalt Lääne-Harju võiks olla järgmine edulugu?

Transpordiühendus Tallinnaga on hea. Kant ei ole pealinnast kaugel. Kaitseväe kohalolek on suur. Kaitsevägi on meil suur ja arenev. Aeg-ajalt läheb siit keegi küll ära, kuid tuleb ka tagasi. Tegelikult väga hea looduskeskkond. Eeldusi on küll. Nende realiseerimine sõltub kohalikest otsustest.