Kolmapäeval, kaks päeva enne naistepäeva, oli Nurmiko avar kaupluseruum Sakus Juuliku teel rahvast ja lilli taas täis. Lilled olid Nurmikos kasvatatud, inimesed olid tulnud seekord kutsetega. Ka president oli kohal.
“Tänan teid poliitikast tiinel ajal võimaluse eest osaleda nii ilusal üritusel, nagu seda on ühele aiandile taas elu sisse puhumine. Tean, et tuli tegi siin Saku külje all asuvas kasvuhoonetekompleksis suure hävitustöö, tules hävis osa kasvuhooneid, aga võinuks hävitada märksa enam – tuli tahtis hävitada ühe pere elutöö, nende usu oma ettevõtmisse,“ kõneles president aiandile elu sisse puhumise üritusel.
Uusaastaööl hävis umbes pool aiandist, ülejäänu sai kahjustusi. Ettevõte jätkas tööd ligi 5000 ruutmeetrisel kasvuhoonete pinnal, 10 000 ruutmeetrit hävis täielikult.
„Paneme liiga vähe tähele neid ettevõtteid, kes tegutsevad siinsamas, meie keskel, kes pakuvad tööd inimestele omaenda kogukonnast, tootes meie endi inimeste tarvis. Rohkem märkame ja kiidame ikka eksportivaid ettevõtteid, jagame tähelepanu startupidele. Aga Nurmiko on just pere- ja kogukonnaettevõte. Ja kogukonna toetus aitab tal nüüd taas ka jalgadele tõusta. Soovin ettevõttele edu. Usun, et teie tõsised plaanid ei saanud tulekahjus kannatada, Nurmiko läheb veel kiiremini edasi,“ oli president Kersti Kaljulaid kindel.
„Nurmiko on pereettevõte. Siin töötab kaks generatsiooni, kolmas on peale kasvamas. Meil jäi peale tulekahju alles pool füüsilisest firmast ja tohutu valu hävingu pärast. Peale „Tõe ja õiguse“ vaatamist teame me kõik, et parimaks lohutajaks valu vastu on töö. Töö on meidki aidanud,“ kõneles Nurmiko aiandi rajaja ja juht Jaak Ungerson.
Samas tõdes ta, et Nurmiko, mis oli enne Eesti suurim lillekasvataja, on nüüd vaid üks väike aiand. Aga millel on suured unistused.
„Me elame innovaatilises Eesti vabariigis – tänavail sõidavad meil pakirobotid, tulemas on juhita bussid. Ka Nurmikot ei saa me taastada sellisena, nagu ta oli – aeg on muutunud, uued lahendused on ka aianduses. Tahame üles ehitada aiandi, mis on kindlasti ägedaim Baltikumis, aga miks mitte ka Põhjamaades,“ oli Jaak Ungerson entusiastlik.
„See töö, mis lühikese ajaga peale õnnetust ära tehtud on, paneb uskuma edasisele edule,“ kõneles maaeluminister Tarmo Tamm. „Me kõik saame talle kaasa aidata – nagu teistelegi Eesti ettevõtetele ja ettevõtjatele – kodumaist kaupa ostes.“ Minister ise kinkis Jaak Ungersonile pakikese lilleseemnetega.
Tänati ka neid, kes aitasid kaasa, et tulekahjule saaks kiiresti piir pandud ja tulekahju põhjused välja selgitatud.
VAATA GALERIID PRESIDENDI KÜLASKÄIGUST
Siis siirdus president saatjatega kaupluse poolelt lillede alale, kus sel hetkel kasvas 20 000 tulpi. Aiandi perenaise Siret Kalda kinnitusel pidid just-just puhkevate õitega tulbid peatselt kauplustesse jõudma. Ikka naistele naistepäevaks.
President istutas Siret Kalda juhendamisel peatselt lahkuvate tulpide asemel lilleampli. Sümboolsed õied Nurmiko peatsest taastärkamisest.
PRESIDENT KURJUSTAS AJAKIRJANIKUGA
Peale ampli istutamist toimunud minipressikonverentsil said ajakirjanikud presidendile ka küsimusi esitada.
„Kuidas mõjub Eesti stabiilsusele tõsiasi, et peatselt võivad meie riigi juhtpositsioonidel olla kaks naist?“ tahtis teada TV3 ajakirjanik Felix Undusk.
„Vabandust, aga kas te küsisite, mis tõi riigi stabiilsusele kaasa see, kui riigi juhtpositsioonidel oli kaks meest. Lahendame esmalt selle küsimuse ära. Mina ei oska vastata, mida tõi Eestile kaasa see, et teda juhtisid presidendi ja peaministrina kaks meest, nagu ma ei oska vastata, mis toob kaasa see, kui riiki juhivad naised. Nii et küsimuse selline asetus pole eriti mõttekas. Küll ma arvan, et kuna Eesti president on tänaseks olnud kaks ja pool aastat naine, siis on vähemalt osa inimeste mõttemallid muutunud.
Näiteks lasteaialapsed, kes joonistavad aastapäeva pilte presidendist, joonistavad presidendi kleidis. Ja need lapsed, kasvades ja saades näiteks ajakirjanikuks, ei tule kunagi sellist küsimust küsima,“ parreeris president küsimuse. Üsnagi kurjal hääletoonil.
