Isa positiivne roll lapse elus on väga olulisel kohal tulevase suure inimese minapildi ja väärtushinnangute tekkimisel. Sellest, kui oluline on isa lapse elus, rääkisime MTÜ Lapsele Vanemad juhatuse liikme Erkki Laaneoksaga (pildil).
Milline on isa roll/olulisus lapse kasvamise juures?
Lapse esimestel elukuudel on isa arusaadavalt peamiselt abistavas taustarollis. Aja möödudes vahetu roll kasvab, kuid on üpris individuaalne, mis oleneb väga paljudest asjaoludest – nii vanemast, lapsest, olmeelust, elu keerdkäikudest kui ka paljust muust.
Kuidas võiks suhtesse lapsega panustada emotsionaalselt kinnisem inimene, leida võimalusi suhete soojendamiseks või vabamaks suhtluseks?
Võib juhtuda, et kodust ei ole noor isa saanud kaasa väärtuslikku pagasit, sest pole olnud eeskuju, kellelt õppida. Siinkohal julgustan osalema vanemlike oskuste koolitustel, kui selleks avaneb võimalus (nt „Imelised aastad“; Gordoni perekool). Halba ei tee ka vastava soovitatud kirjanduse lugemine. Nii õpitakse mustreid, kuidas olla parem isa, ning saab julgust teha ja öelda vajalikke asju. Seda kõike on vaja ka ekstravertsel või impulsiivsel isal, et leida parem taktitunne lapsega tegelemisel.
Erkki Laaneoks. FOTO: erakogu Kuidas mõjutab isa olemasolu ja vanemate suhte jälgimine lapse kujunemist täiskasvanuks?
Inimesed, eriti lapsed jäljendavad teisi, see on loomulik õppimisprotsess. Sealjuures õpitakse naiselikkust ja mehelikkust. Mõlemal vanemal on lapse jaoks oma ainuomane roll. Kodu on üldjuhul peamine soorollide õppimise koht, aga see võib varieeruda ja nii võib ka kellelgi teisel olla üpris oluline roll eeskujuna.
Mõlemal vanemal on oma ainuomane roll lapse elus.
Oluline on vanematena anda head eeskuju. Näiteks, kuidas vanemad lahendavad laste omavahelisi tülisid või vanemad omavahel erimeelsusi või kuidas vanem ennast lapse silmis kehtestab. Samas võib laps saada mõnikord eeskuju mujalt – elu keerdkäigud on keerulised. Ühiskonna ja teaduse arenguga on muutunud ka isa roll laste kasvatamisel, milles minu arvates on vähem vägivalda (näiteks vanasti oli rihm ja vits sagedamini rakendatud).
Kuidas mõjutab isa toeta kasvamine lapse tulevikku, kuidas võib see mõjutada lapse minapilti täiskasvanuna?
Mõlema vanema eeskuju on oluline, see aitab last vormida. Minu arvates on tähtsal kohal asjaolu, et vanemad täiendavad üksteist – on emalikkuse ja isalikkuse pool, mis neid eristavad, kuid samas ka üksteise poole tõmbavad. Alati ei pruugi olla vanemad üksmeelel ja eriarvamusi tuleb põhjendada, kuid see on lapsele mõnes mõttes rikastav, et saab asju erineva nurga alt näha. Kuigi me räägime ühiskonnas naiste ja meeste võrdsusest, siis on hea, kui mehelikkus ja naiselikkus ei muutu omavahel nn eristamatuks.
Kui laps kasvab isata, siis ema-isa suhte süsteemis tekib nn tasakaalustamatus (me ei pea siinkohal laskuma erandlikesse olukordadesse, kus näiteks isa ei kanna oma rolli lihtsalt välja). Isata kasvamine jätab lapsesse tühimiku, mida ta siis täidab kodust väljaspool. Vanemast võõrdunud lapsel ei ole vanemalt oodata potentsiaalset tuge ka tulevikus.
Kuidas leida kärgperes hea rütm ja kokkulepped, mis last toetaksid?
Kärgperendus on valus teema ja siin on palju muutusi vaja. Olukorras, kus vanemad on lahku läinud, peaks jääma kehtima põhimõte, et paarina läksid nad küll lahku, aga vanemateks jäävad nad edasi. Kuni laste üleskasvatamiseni on äärmiselt oluline säilitada vanemlik liit. Paraku on tänane riiklik süsteem polariseeriv, mis pahatihti ei toeta vanemliku liidu tekkimist ning püsimist.
Viimastel aastatel on olnud arenguid paremuse suunas, aga palju on veel teha hea tulemuse saavutamiseks neile lastele, kelle vanemad ei suutnud koos jätkata. Sageli on võimalik paarisuhte kriisist üle saada, aga pahatihti ei ole lootustki või polegi see otstarbekas.
Paljud kärgpered mõistavad oma rolli vanematena, aga liiga palju on neid lapsevanemaid, kes ei suuda mõista vanemliku liidu ja rolli olulisust. Valusateks ja muudatusi vajavateks kohtadeks kärgperede puhul on vanemad, kes üksteisega võitlevad laste hooldusõiguse ja raha pärast.
Vanemad, kes suudavad lahus olles teha vanemliku liiduna ühiseid otsuseid lastesse puudutavates asjades, on heaks eeskujuks lastele ning mõlemad vanemad saavad oma panust ning eeskuju edasi anda. Lahus vanemate puhul küll ei saa eeldada koos nn perepäevade tegemist või väljasõite (võib-olla mõne jaoks sobib, mis on igati tervitatav), samas lapse sünnipäevapeo korraldamine näiteks mängutoas oleks sobilik ning finantsiliselt ratsionaalne.
