Vanal ajal öeldi, et põllumehel on viis vaenlast, lisaks rahvusvahelisele imperialismile veel kevad, suvi, sügis ja talv. Nüüd on Eesti põllumees neist jagu saanud, tekkinud on aga uued ja hullemad – hallhaned ja krooniline tööjõupuudus.

Tarmukas põllumees nendega võitlust peabki. Peletades hallhanesid ja kaasates võõrtööjõudu.

“Päevas käime viis korda hanesid põllult minema peletamas,” kõneleb Keila külje all Kumnas toimetava AS Metsaküla Piim juhataja Jaan Metsamaa. “Mina olen täna käinud neli korda, ettevõtte tegevjuht ühe korra. Ja nii iga päev – vilistame, plaksutame, karjume…!”

Muidugi tekib küsimus – miks tänapäeval, mil igas kandis on jahiseltsid ja jahimehed, kes võiksid mõne peletuslasu kas või õhku tulistada, peab nii algelisel moel – näiteks kaikaid kokku kolistades – hanesid peletama?

Ehmatuspaugud keelustati

“On meilgi tublid jahimehed, kes olid varmad appi tulema, Keskkonnaamet andis isegi jahiloa, võinuks ühe hane päevas lasta – tegu olnuks ikka rohkem hoiatuslaskudega kui tõsiselt võetava jahipidamisega –, aga Eesti Ornitoloogide Selts vaidlustas selle tegevuse kohtus,” kõneleb põline põllumees Jaan Metsamaa. Kohus keelustaski hoiatuspaugud: ei tohi pesitsusrändel olevaid hanesid häirida. Ja andiski ornitoloogidele õiguse.

“Igal aastal kahjud kasvavad ja pole tänavunegi aasta mingi erand. Rahalises mõõtmes võib ühe suure põllu peal hanede tehtav kahju küündida 40 000 euroni,” ohkab põllumees.

Rändel olevad haneparved ei söö ära ainult talivilja haljendava orase, nahka pistetakse ka esimene, vasttärganud rohi.

“Hanedel on nagu radar peal, teavad täpselt, kus milline põld asub, et see siis puhtaks teha. Esimesest niitest jääme selgi aastal mitmel rohumaal ilma,” ütleb Eesti ühe edukaima põllumajandusettevõtte juht.

Muidu aga Kumna kandis aasta üle ei kurdeta. Talivili on säilinud hästi. “See külm, mis 17. märtsil põldudest üle käis, teraviljapõlde küll natuke kahjustas. Aga ei midagi hullu. Ka liigniiskuse kahjusid ei ole täheldanud. Rapsipõllud on samuti ilusad. Kõik eeldused heaks saagiaastaks on olemas,” võtab Jaan Metsamaa startinud saagiaasta kokku.

Välistööjõud pole odavam

AS-i Metsaküla Piim farmides on kokku 1250 looma, neist 600 lüpsilehma. Põllumaad on kokku 2000 hektarit, sealhulgas 700 ha teravilja ja rapsi, ülejäänud heinamaa. Firma põhiliseks tuluallikaks on ikka olnud piimatootmine. Aastas toodetakse kokku 5700 tonni piima, mis lehma kohta teeb 11000 kilogrammi aastas.

Et kogu selle majapidamise eest hoolt kanda, on firmas palgal 23 töötajat, suvel mõni hooajatööline rohkemgi.

23 põhitöötajast 14 hinge on tegev loomakasvatuses. Ja siin teeb tegevpõllumees mõttepausi otsustajatele-poliitikutele.

“14-st loomakasvatusega tegelevast inimesest on viis inimest ehk kõva kolmandik võõrtöölised, pärit Ukrainast,” ütleb Jaan Metsamaa. Ja kes arvab, et Ukrainast tuuakse tööjõudu selle tõttu, et see odavam on, see eksib.

“Võõrtöölistele anname me tasuta elamise,” kõverdab Metsamaa esimese näpu. Selleks on Kumnas korralikult remonditud ja soojustatud vana hoone, tehtud igasse tuppa avar duširuumgi.

“Üks ukrainlane, kes varem oli ka Inglismaal töötanud, ütles, et meil on väga head tingimused, Inglismaal peeti võõrtööjõudu nagu orje,” teab Metsamaa kõnelda.

Fotod Ülo Russak 

“Ukrainlaste eest tuleb hoolitseda, neid vähemalt esialgu sõidutada siia-sinna, testimiselegi viia,” kõverdab Metsamaa teise näpu.

“Kui võõrööjõud tuleb, peavad nad esialgu kümme päeva karantiinis olema, alles siis pääsevad tööle,” kõverdab Metsamaa kolmanda näpu.

Kõik selle maksab kinni tööandja.

“Arvamine, nagu oleks võõrtööjõu kasutamine oluliselt odavam – see on vale,” ütleb teenekas põllumees kindlalt.

Miks siis võõrtööjõudu kasutatakse? “Lihtsalt muud võimalust ei ole, eestimaalased pole huvitatud põllumajanduses, eriti laudas töötamisest,” vastab Metsamaa.

Loomakasvatuses töötab Eestis hinnanguliselt 450–500 võõrtöölist, mis moodustab 25 % loomakasvatustöötajate arvust.

Ukrainlanna Inna

Inna töötab Eestis kolmandat aastat, ja ikka Kumnas, AS-is Metsaküla Piim. “Tingimused on head ja Jaan on hea ülemus,” ütleb Inna. Ja püüab isegi mõne sõna eesti keelt rääkida. Ikkagi kolmas aasta juba Eestimaal – kaks esimest korda tööloaga, nüüd aga juba elamisloaga.

Isegi sõiduauto, halli Mazda, on Inna juba jõudnud osta.

“Aga koju tahan ikka,” ütleb noor naine, kelle kodu asub Kesk-Ukrainas, 200 kilomeetrit Kiievist.

“Innal on kõik koolitused läbi tehtud, saab ka keeruliseima lüpsirobotiga hakkama,” kinnitab Jaan Metsamaa. Vähemalt üks naine on Metsaküla farmist peagi pensionile minemas. Kes tema asemele tuleb?

“Meie inimesed käivad Soomes ja Norras suuremat raha teenimas. Ukrainlased siin. Ehk peaksime uhked olema, et oleme võõrtööjõule saanud tõmbekeskuseks?” arvab Eestimaa Aasta Põllumees 2018.

Mida arvavad poliitikud?

Politsei seisukoht, Põhja prefektuuri piirivalvebüroo juht Indrek Aru

Kui palju võõrtööjõudu Eestisse ja Harjumaale nädalas/kuus saabub?

Riiki sisenedes kontrollitakse isiku õiguslikku alust Schengenisse (Eestisse) sisenemiseks. Eestisse sisenemiseks annab õiguse viisa ja/või registreeritud töötamine. Mõlemate viibimisaluste kohta tehakse piirikontrollis päringud vastavatesse registritesse. Kui isikul puudub Eestis viibimise alus, siis saadetakse ta piirilt tagasi või riigist välja. Sise- ega välispiiri ületusel ei tehta andmebaasidesse märget selle kohta, mis eesmärgil inimene on riiki sisenenud.

Küll aga saab välja tuua, et käesoleva aasta kolme kuuga on lühiajalise töötamise õigus antud 6669 korral (jaanuar – 1672, veebruar – 1965, märts – 3034), neist 3584 puhul oli märgitu töökoha aadressiks Harju maakond.

Kas kõik see töövägi on oma kodumaal nõuetekohaselt testitud?

Kuigi välismaalastel on õigus Eestisse siseneda töötamise ja õppimise eesmärgil, võib haigustunnusteta inimestele kohalduda Eestisse saabudes eneseisolatsiooni ja koroonaviiruse testimise kohustus sõltuvalt sellest, millisest riigist nad teekonda alustasid või millist riiki läbisid. Eneseisolatsiooni kohustusest vabastatud riikidest teavitab Välisministeerium.

Kas Eestis, konkreetsemalt tööandja juures, peab võõrtööjõud eneseisolatsiooni reeglitest kinni? Kas keegi seda kontrollib?

Kontrollime eneseisolatsiooni reeglitest kinnipidamist tavatöö käigus ehk siis, kui kontrollime seda, kas võõrtööjõuliste dokumendid on korras. Üldjoontes peetakse piirangutest kinni. Juhul kui eneseisolatsiooni reegleid rikutakse, fikseerime olukorra ja edastame andmed Terviseametile. Eeskätt lasub aga eneseisolatsiooninõuete reeglitest kinnipidamise kohustus inimesel endal ja ettevõtjal.