“Paljud tabatud röövpüüdjad ütlevad, et on eluaeg jõe ääres elanud ja sügisene lõhepüük on nende elustiil. Nälg siiski põhjuseks ei ole,” sõnab keskonnainspektsiooni Harjumaa büroo vaneminspektor Heikki Hioväin. Tänaseks on Harjumaal alustatud 16 röövpüügi väärteomenetlust.
Harjumaa on rikas lõheliste jõgede poolest. Lõhe ja meriforelli püügikeeld kestab 30. oktoobrist 30. novembrini, sest siis on kudemisaeg. Lõheline teeb pesa marja heitmiseks kindla koha peale. “Ta on lihtne saak, sest marjaheitmise ajal on ta ühe koha peal paigal ja tal pole mahti jälgida, kes teda kütib,” selgitab Hioväin. Ohustatud liigid lõhe ja meriforell otseselt ei ole, kuid nende looduslik varu on madalseisus. “Sellepärast tegeldakse palju lõhe noorjärkude ettekasvatamise ja asustamisega,” lisab Hioväin.
Kuna röövpüüdjad liiguvad jõgede ääres nii päeval kui öösel, on Harju inspektoritel abiks ka teiste valdkondade ja maakondade inspektorid ning Eesti Kalastajate Seltsi liikmed. Üheksa põhilist jõge, mida lõheliste kudeajal valvatakse, on Keila, Vääna, Vasalemma, Valgejõgi, Loobu, Jägala, Pudisoo, Pirita, Vihterpalu ja lisaks veel ojad.
Püüdja silma ei paista
Seda, kas tegu on röövpüüdja või lihtsalt loodushuvilisega, on päris raske kindlaks teha. “Röövpüüdja istub või seisab ja vaatab vett,” kirjeldab Hioväin püüdjate käitumist. Ahingud on neil peidetud puuõõnsustesse või lehtede alla. “Hetkega haaratakse ahing, lüüakse kala otsa ja peidetakse kala koos ahinguga lehtede alla tagasi,” teab Hioväin rääkida. “See toimub väga ruttu. Et seda tabada, on vaja enne olla kohapeal. Inspektorite töö seisnebki pidevas jälgimises,” räägib Hioväin, kes ise pidevalt jõgede ääres patrullimas käib.
Tänavu sügisel tabati Vasalemma jõelt elektriga püüdja. “Seekord õnnestus meil kätte saada nii komplektis aparaat, püüdjad kui kalad,” sõnab Hioväin.“Elektriga püüdjatel on läheduses valvajad, kes hoiatavad lähenevatest inspektoritest. Inspektorid aga otsivad valvajaid. See on kassi-hiire mäng,” lausub Hioväin.
Loodetakse õnnele
Ebaseadusliku püügi eest on ettenähtud trahv kuni 1200 eurot. Sellele lisandub keskkonnale tekitatud kahju. Kui tegu on kalapüüginõuete tõsise rikkumisega, näiteks püügiga keeluajal või keelatud kohas või alamõõdulise kala püügiga, on kahjutasu viiekordne. “Lõhelise üks isend maksab 96 eurot, keeluajal püütud isend aga 480 eurot,” selgitab keskkonnainspektsiooni Harjumaa büroo juhataja Monica Rand. Juhul kui püük toimub eriti ohtlikul, kalavarusid kahjustaval viisil, näiteks elektri, mürgi või lõhkeainega, korrutatakse isendi hind kümnega. “Sel juhul tuleb kahjusummaks ühe lõhe eest juba 960 eurot,” täpsustab Rand.
Kuna arvatakse, et kontrollijaid igale poole ei jätku, siis loodetakse, et ehk läheb röövpüük õnneks. Vahelejäämise korral tuleb aga arvestada päris kopsaka summaga. “Rimi letist saab praegu kala kindlasti odavamalt!” lisab Hioväin.
