Maalilises mõisapargis tegutseval Harmi koolil on praegu vaid 27 õpilast ja amortiseerunud hooned. Kaheksa aastat direktoriametit pidanud Tiiu Jalg (57), hariduselt sotsiaaltöö magister, ühtegi head lahendust silmapiiril ei näe.
Harmi kandis loetakse hariduse andmise alguseks aastat 1843. Praegune hoone pärineb 1930. aastatest, kui mõisa peahoone keldrit ja osaliselt otsaseina kasutades püstitati uus koolimaja.
Kuuekümnendatel sai kool kõrvalhoone, kus paiknesid internaat ja söökla. Üheksakümnendatel valmis võimla.
Vaid 27 õpilast
Harmi koolis on hiilgeaegadel olnud lausa 170 õpilast. Kuue aasta eest, kui põhikoolist tehti kuueklassiline kool, oli õpilasi veel 62. Praegu õpib Harmis 27 last.
Need 27 jagunevad kolme liitklassi vahel: I-II, III-IV ja V-VI. Pärast kuuendat klassi jätkavad õpilased kooliteed Kosel. “Mõni on läinud ka Oru kooli, kes ei soovi suures koolis olla,” ütleb Jalg.
Harmi kooli aastaeelarve on 176 000 eurot. See tähendab, et ühes kuus kulub õpilase peale Harmis keskmiselt 543 eurot ehk mitu korda enam kui õpilase kohta Kose gümnaasiumis.
Harmi koolis on 3,2 last pedagoogi kohta, õpetajaid on 7. Pedagoogidest üks on kohalik, ülejäänud sõidavad tööle mujalt. “Kui muuta kool neljaklassiliseks, siis oleks neid tunde, mida anda, niivõrd vähe, et õpetajatel ei tasuks paariks tunniks siia sõita,” kardab Jalg.
Kogu Jala direktoriks oleku aeg on käinud võitlus kooli ellujäämise nimel. Loodeti, et looduskasvatus, inglise keel alates esimesest klassist, muinasajaloo ring, arvutipark ja robootika tõstavad Harmit esile. Seetõttu kasutatakse endiselt põhikooli nime, ehkki kuue klassiga õppeasutus on sisuliselt algkool.
“Meil ei hetkel professionaalset kaadrit, et tagada logopeediteenus, psühhiaatriteenus, psühholoogiteenus,” ohkab Jalg. “Meil on turvanõuded, tervisekaitse nõuded, töötajate tööohutuse reeglid, töö- ja puhkeaja seadus, peaaegu miljon reeglit, millele see kool ei vasta.”
Tulevik erakoolina?
Kriisi on süvendanud seegi, et lähedase Habaja lapsevanemad panevad tihti oma võsukesed otse Kose kooli. “On jube kahju, aga ei saa lõpuni seda kummi venitada, kui asi laguneb ja laguneb,” arvab Jalg.
Koolimaja ahjudes on suured praod, sellel talvel kukkus üks korsten sisse. “See on nagu koitanud kasukas. Kui pealt vaatad, pole väga vigagi, aga kui ühest kohast natuke puudutad, hakkad raputama, siis ta ju laguneb igalt poolt,” räägib Jalg hoone olukorra kohta.
Mõisakoolide programmist Harmi remondiraha ei saa, sest kolmekümnendate ümberehitus oli sedavõrd põhjalik, et koolihoone ei kvalifitseeru enam mõisana.
Otsus Harmi algkool Kose gümnaasiumiga liita tehti Kose vallavolikogus 16. märtsil. “Juuli-augustikuus toimub üleandmine. Harmi põhikool lõpetab tegevuse 1. septembril. Sellest alates on see koht siin Kose gümnaasiumi Harmi õpipaik,” täpsustab Jalg.
Kose vallas on praegu kuus kooli ja kuus lasteaeda. Mida pikemas perspektiivis Harmiga ikkagi teha?
“Üks lahendus oleks erakooli loomine. Omanik teeb siis reklaami, remondib hooned, teeb ta põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele vastavaks. Siin võiks olla väga ilus õpikeskkond,” loodab Jalg.
