Pilliroog Balti mere kallastel on nagu bambus Hiinas – levib laialt ja kasvab kiiresti. Kui palju me seda kiire kasvuga taime oma igapäevaelus praegu kasutada oskame?
Mõte hakata pilliroost joogikõrsi valmistama tekkis Viimsis elaval Ailet Õis-Saarel kuus aastat tagasi. Inspiratsiooni selleks tuli korraga mitmest allikast. Brüsselis Europarlamendis äsja vastu võetud Euroopa Liidu direktiiv keelustas plastkõrte kasutamise. Saaremaalt pärit abikaasa Kaido Saar tahtis aga kodusaarele midagi tagasi anda. Nii sündiski Tartu ülikoolis füüsika- ja keemiaosakonnas materjalitehnoloogiat õppinud Ailet Õis-Saarel äriidee – hakata pilliroost joogikõrsi tootma.
Nüüd on Sutult jõutud Šveitsi
„Pilliroo väärindamine tundus alguses väga lihtne, hakkasime pilliroost kõrsi lõikama. Selgus, et iga pillirootaim ei sobi toormaterjaliks; tellijad, restoranid, baarid ja hotellid tahavad ikka kindlalt garanteeritud omadustega kaupa,“ meenutab Ailet Õis-Saar algust.
Otsingutega paralleelselt asutati ka Sutu osaühing. Osaühingu nimeks valiti Saaremaa lõunarannikul oleva merelahe nimi, kust hangiti tootmiseks vajalikku pilliroogu ja kus nüüd asub ka OÜ Sutu tootmishoone – kõrte valmistamiseks kohendatud puidutöökoda.
„Vajalikud seadmed tööstusliku tootmise käivitamiseks ehitasime ise, eeskuju polnud kuskilt võtta,“ meenutab ettevõtlik naine. Praegu tegeleb kõrte tootmisega aasta ringi kaks inimest, tootmise kõrgajal suvel on abikäsi rohkem.
„Pilliroo kasutus-perspektiivid on suured. Survevalutehnoloogial saab pilliroost valmistada erinevaid toidunõusid, aga ka näiteks topse ja purke kosmeetika jaoks. Palju võimalusi loob 3D-printimine.“
Ailet Õis-Saar
Suurim partner kõrte turustamisel on HoReCa, vahendades loodussõbralikke tooteid restoranidele ja hotellidele. Kaugemad kohad, kus Sutu kaubamärgiga kõrsi kasutatakse, on Prantsusmaa ja Inglismaa vahel kurseerivad praamid. Peenemad hotellid, näiteks mitu Šveitsi mägihotelli, tellivad kõrsi personaalse tellimustööna, kus kõrte peal on ka nende logo.
„Toodame 100 000 joogikõrt kalendrikuus,“ kinnitab Ailet Õis-Saar. Olgugi et ka pillirookõrs on korduvkasutatav, siis paberkõrre hinnaga see esialgu ei võistle.
Balti meri hoitakse korras
Sutu perspektiiv ja tootmispotentsiaal tundub olevat tohutu – mudasema põhjaga rannaääred on pilliroogu täis. Ja mitte ainult Eestis. Balti mere rannajoonel kasvab pilliroog 7000 kilomeetril. Paraku ei osata seda veel kasutada. „Kõdunedes eraldavad need taimed süsinikdioksiidi. Ainuke viis heitgaaside vähendamiseks on pilliroogu niita,“ teab ettevõtja. Nii annab pilliroost kõrte valmistamine mitmekordset efekti – lisaks mittelaguneva plastiku kasutusest väljatõrjumisele väheneb mereranna umbekasvamine ja süsinikdioksiidi heide. Balti meri hoitakse korras.
Iga päev tehakse pilliroo hankimisel koostööd katusemeistritega. Kes pillirookatusega natukenegi kursis, teab – katuseks minev roog lõigatakse talvel jää pealt. See on kooskõlas ka Sutu ökoloogilise tootmisfilosoofiaga – linnud on roostikust läinud, kedagi ei häirita.
OÜ Sutu tegevjuht Ailet Õis-Saar uut tehnoloogiat välja töötamas. FOTO: erakogu 240 miljonit pangakaarti
Ühest pikast pillirookõrrest saab läbi tööstuslike masinate lastes kuni kaks joogikõrt. See tähendab, et tekib palju tootmisjääki. Sellest valmistatud uudse materjali väljaarendamiseks on käed löödud Tallinna tehnikaülikooli teadurite ja erinevate tehnoloogialaboritega – ka seal ollakse huvitatud biomaterjali kasutusalade uurimisest ja laiendamisest.
Enim võimalusi praktiliseks koostööks on Ailet Õis-Saare kinnitusel ühe Euroopa eesrindliku pangakaarditootjaga. Praegu toodab see ettevõte 240 miljonit kaarti aastas, millest enamik on fossiilsest plastist. Nende eesmärk on aga samuti üle minna loodussõbralikumatest materjalidest toodetud kaartidele. Koostööd selleni jõudmiseks tehakse Sutu osaühinguga.
„Pilliroo kasutusperspektiivid on suured. Survevalutehnoloogial saab pilliroost valmistada erinevaid toidunõusid, aga ka näiteks topse ja purke kosmeetika jaoks. Palju võimalusi loob 3D-printimine,“ kõneleb ettevõtja Ailet Õis-Saar perspektiividest, uskudes, et osa plastikut asendab juba lähitulevikus bioplast. „Pilliroost saab toota paljut, mis ei pea kestma inimpõlvi,“ kinnitab ettevõtja Ailet Õis-Saar, sära ikka silmades. Nagu kuus aastat tagasi pilliroo kasutamisega alustades.
