Eestis on praegu ligi 150 hooldekodu, neist kaks kolmandikku kuulub omavalitsustele, natuke üle kolmandiku ehk ligi 60 on eraomanduses. Läinud teisipäeval sai Tabasalus nurgakivi veel üks erakapitali poolt rajatav hooldekodu, Pihlakodu.
“Mõte majast, millele nurgakivi paneme, ei ole sündinud mitte kabinetisügavuses, vaid vallaelanike vajadusi arvestades. Me ei saa täna panna nurgakivi küll vana kombe kohaselt ehitatatava hoone vundamendinurka – sest ehitaja paneb juba esimese korruse vahelagesid – aga eks seegi ole tunnistus tempost, millega oleme alustanud. Kui järgmisel sügisel sellegi maja, 200 kohaga hooldekodu, kohaliku kogukonna teenistusse anname, on meie firma jõudnud rajada või parendada 500 hooldekodu kohta üle Eesti,“ kõneles aktsiaseltsi Viru Hoolekandeteenused juht Igor Pihela.
„Kaua oleme arutanud, milliste vahenditega ja kuhu ehitada valla väärikatele oma kodu. Valla eelarvet analüüsides oli selge, et oma vahenditega vald välja ei vea,“ kõneles Harku volikogu esimees Kalle Palling.
Nii korraldaski Harku vald hooldekodule ehitaja leidmiseks konkursi. Kolme pakkuja hulgast tunnistati parimaks AS Viru Hoolekandeteenused.
Eakate eestvedamisel
„Miks peakski sellises heas linnalähedases asukohas nagu Tabasalu ehitama vald üksi sellist sotsiaalaobekti. Kindlasti tahavad siinset teenust kasutada kogu piirkonna, ka Tallinna elanikud,“ oli Palling kindel.
Vaadates tööturu trende kogu maailmas, siis kõige suuremat kasvu ennustatakse just omaste hooldusele. Need töökohad ei kao kuhugi, robotid ei võta tööd, mis vajab empaatiat ja inimlikku soojust.
„Et see maja siia kerkib, tuleb tänada ka meie eakaid, eesotsas nende väsimatu eestkõneleja Matti Loitiga. Aasta tagasi vallavanemaks saades külastas mind esimesena just eakate esindus, rõhutades sellise vajadust vallale,“ meenutas vallavanem Erik Sandla.
VAATA GALERIID NURGAKIVI TSEREMOONIAST SIIT
Enne aga kui ehitama hakati, külastas valla delegatsioon mitmeid hooldekodusid üle Eestimaa.
„Nägime igasuguseid, aga eeskujuks seadsime vaid parimad,“ rõhutas vallavanem.
„Siin saab olema ühe inimese tuba vähemalt 14 ruutmeetrit – Eestis keskmisena 8 – ja kahe inimese tuba vähemalt 22 ruutmeetrit – Eesti keskmisena 14 ruutmeetrit. Meie standardid on kõrged, igas toas tualettruum dušiga, mitte pole üks pesemisvõimalus koridori peale,“ kõneles arendaja Igor Pihela.
Valla eakatel eelis
Loomulikult tekkis küsimus, mis koht sellises looduskaunis linnälähedases hooldekodus maksma hakkab?
„Kuna ehitust aitab finantseerida kodumaisel kapitalil põhinev pank LHV, siis on ka krediit soodne ja saame pakkuda soodsat hooldetasu, 900 eurot kuus. Kui suur see lõplikult on, selgub ehituse valmides ja loomulikult ka iga hoolealuse vajadustest,“ kõneles Igor Pihela.
Et praegu Eesti keskmine pension ei küüni veel 500 euronigi, siis ainuüksi pensionist sellises hooldekodus kohta ei saa. Oma valla eakaid on lubanud toetada ka Harku vald.
„Selleks aga, et nüüd vanemaealised ei hakkaks end massiliselt Harku valda sisse kirjutama, et valla toetusega hooldekodusse pääseda, oleme vallavalitsusele teinud ettepaneku kehtestada minimaalne vallas elatud aastate arv, kellele toetus määratakse,“ kõneles valla eakate eestvedaja, klubi Hõbehall president Matti Loit. Kas selline vallavolikogu otsus tuleb ja millisel kujul, pole veel selge.
„On rõõm tõdeda, et Harku vallas on erakapital heas koostöös omavalitsuse ja kolmanda sektoriga. Valmis tulemust näeme kindlasti sügisel, mil esimesed elanikud Pihlakodusse kolivad,“ kõneles sotsiaalkaitse minister Kaia Iva. “Harku valla kogemus on hindamatu väärtusega, seda tuleb mujalegi viia, mitte hirmujutte hooldekodudest.“
Järgmine Pihlakodu peaks kerkima Saku valda.
