Suured modernsed hooned, maast laeni peegelklaasid, tohutu suured arendused keset linna on inimesele silmailuks, kuid linnu jaoks n-ö pime nurk, mis jääb tema silmale nähtamatuks. Lindude õnnetuseks leidub neid ka keset looduslikumat keskkonda.

Kokkupõrke tulemusena võib eest leida parimal juhul uimase ja puhvis sulelise, kehvemal juhul terve parve elu eest võitlevaid või hukkunud linde. MTÜ Eesti Metsloomaühing saab aasta jooksul mitusada kõnet akendesse lennanud lindudest.

Veel eelmisel nädalal sai organisatsioon paari päeva jooksul teateid kümnetest hukkunud pöialpoistest, keda tihtilugu aetakse nende miniatuurse suuruse tõttu linnupoegadega segamini. Mõlemal juhul olid süüdlaseks suured klaaspinnad. Linnud ei erista lennu käigus muust taustast klaasi, neile peegelduvad sealt vastu puud ja taevas.

Oma igapäevaseid toimetusi ajades põrkavad nad täie hooga vastu akent ning seejärel potsatavad loiuna või elutuna maha. Probleem algab varakevadel elevust täis saabujatega, jätkub suve jooksul, kui linnulapsed lendama õpivad ning järgmine suurem laine saabub sügisel, kui linnud rändele lähevad. Suur oht koduhoovides aknasse lennata on neil, kellele on söödamaja akna lähedale paigaldatud.

Märgista oma aken, et säästa elusid! Foto Kristina Aas 

Lisaks toitmise asukohale tasub meeles pidada, et söödamaja vajab regulaarset puhastust, vältimaks haiguste edasikandumist, samuti peab jälgima, et linnud niiskuse tõttu riknenud seemnesegu ei saaks – ka see viib terviseprobleemideni.

Suurehitiste omanikud tihti probleemi ei näe

Möödunud nädalal oli teadaolevalt kaks juhust, kus pöial poisid terve parvega hukka said. Üks neist juhtumitest oli Tallinnas, kus hukkus ühtekokku 19 lindu. Teine juhtum oli pealinnast kaugemal, kus surmalõksuks osutus kaubanduskeskuse kolmest küljest peegelklaasiga sopistatud ala. Linnud muudkui põrkasid vastu klaasi, kuni jäid elutuna lebama, seejärel said varesed oma osa ka neist, kes kohe hukka ei saanud.

Paraku ei näe suurte keskuste esindajad asjas probleemi. „Seekordne põhjendus oli haldaja poolt, et ikka juhtub, ja nii on juba aastaid. Neil tekkis hoopis küsimus, miks see teema täna tõstatati ja miks sellega nüüd tegeletakse,“ räägib MTÜ Eesti Metsloomaühingu juhatuse liige Virge Võsujalg.

Linnud ei erista lennu käigus muust taustast klaasi, neile peegelduvad sealt vastu puud ja taevas.

„Olukorrale oli nende sõnul leitud täiesti toimiv lahendus. Palgatud on kojamees, kes hommikuti laibad kokku korjab. Ei ole surnukehasid silme ees, ei ole ka probleemi. Surnukehad pannakse prügikasti ja elus oimetud linnud tõstetakse põõsa alla,“ lisab ta. See on olukord, kus saaks hädalist veel aidata. Põrutusega linnud saaks panna tõhusamalt toibuma ning anda neile suurem võimalus elule.

Eramajade ja korterite omanikud otsivad lahendusi

Tihti laekub metsloomaühingule kõnesid ning kirju maja- ja korteriomanikelt, kelle akna all lebab oimetu lind. Need inimesed otsivad linnule abi, sõidavad abivajajaga vabatahtlikuni või turgutavad hädalist vastavalt juhenditele ise.

Aknad on võimalik lindudele nähtavaks teha väga lihtsalt: kleepides aknale kasvõi tiheda mustrina-kaunistusena pabereid, tõmmates seebiga klaasile triibud, hämaral ajal kustutada tehisvalgus, katta klaas peegeldusvastase kilega, kinnitada akna ette erinevaid kauneid riputisi.

Mida teha, kui leiad uimase linnu?

• Proovida lindu turgutada – pane ta õhuaukudega karpi ja too tuppa.
• Tilguta noka peale meega segatud vett (1 tl mett klaasi vee kohta) ja lase tal tund-kaks hämaras siseruumis põrutusest taastuda.
• Seejärel proovi karp õues avada, ehk on õnnelik õnnetus ja lind läheb lendu. Kui ei, siis tuleks protsessi korrata ja spetsialistiga konsulteerida.
• Oluline on meeles pidada, et linnule ei tohi kunagi vedelikku lahtise noka vahele panna!