„Õnneks on see õudus nüüd möödas ja ilmselt kõik inimesed, kes oma lemmikutest hoolivad, saavad nüüd kergendatult hingata!“ Nii teatati augustis, mil avati Tallinnale kuuluv loomade varjupaik, Eesti Loomakaitse Liidu üleskutses, kus sooviti muuhulgas, et pealinna lähivallad lõpetaksid lepingu MTÜga Loomade Hoiupaik ning sõlmiksid uue lepingu Tallinnaga.
Praeguseks on selge, et Eesti Loomakaitse Liidu (ELL) üleskutse oli veidi ennatlik, ja mis veel olulisem – Tallinna linnaga kooskõlastamata. Paljassaarde rajatud varjupaik pole praegu lihtsalt valmis, et ka mujalt Harjumaalt hakataks hulkuvaid loomi sinna tooma.
„Antud juhul oli tõepoolest tegemist Eesti Loomakaitse Liidu initsiatiiviga ja ajendatud ilmselt MTÜ Loomade Hoiupaik läbipaistmatust tegevusest seoses loomade väljastamise, aga ka eutaneerimisega,“ kommenteeris üleskutset Tallinna keskkonnaameti juhataja Relo Ligi.
ELLi üleskutse ei tulnud samas Ligi sõnul Tallinnale ootamatult, sest pealinnalgi oli Viljandi maantee ääres Sinirebase tänaval asuva MTÜga Loomade Hoiupaik probleeme ning loomakaitsjate mure seetõttu mõistetav.
Konfliktidest villand
Nüüdseks Paljassaares paar kuud tegutsenud Varjupaikade MTÜ töötab end uues kohas alles sisse. Varjupaiga juhataja Hellika Landsmanni sõnul loodi uus loomade hoiupaik, sest Tallinnal sai MTÜga Loomade Hoiupaik konfliktidest küllalt. Kuid kui selle MTÜga oli enamustel Harju valdadel-linnadel lepingud (ja on siiani), siis Paljassaare varjupaik tegeleb praegu vaid Tallinna kodutute ja leitud loomadega. „Meie eesmärk pole, et kogume hästi palju partnereid kokku ja saame hästi palju loomi ja siis on ruumipuudus ja oleme sunnitud kellegi ruumipuuduse tõttu eutaneerima,“ selgitas Landsmann, kelle sõnul on teiste omavalitsustega lepingu sõlmimine võimalik, kuid pigem võiks tegu olla Tallinna lähivaldadega. „Omavalitsusel on mõttekas vaadata, et äkki jääb mõni teine varjupaik lähemale kui meie,“ ütles varjupaiga juhataja. „Meil pole mõtet kellegi midagi lubada, kui pole selle jaoks ruumi.“
Landsmanni sõnul on kõigepealt vaja end Tallinnas korralikult tööle saada ning siis edasi vaadata, kas koostöö teiste omavalitsustega hakkab tööle või mitte.
Tallinn otsustab
Kuivõrd Paljassaare varjupaiga kompleks ja maa kuuluvad Tallinnale, otsustab linnavalitsus, kas ja kellega koostööd tehakse. Esimesed kontaktid Tallinna lähivaldadega on juba olnud. Relo Ligi sõnul lepinguid sõlmida praegu kavas pole. „Kohalikud omavalitsused on küll informatsiooni saamiseks meie poole pöördunud, aga hetkel Tallinna linnal teiste omavalitsuste loomi varjupaika kavas võtta ei ole, sest Paljassaare loomade varjupaik peab ennast nii-öelda sisse töötama,“ ütles ta. „Samuti kogume eelseisva talve jooksul andmeid nii loomade arvu kui ka varjupaiga tööshoidmise halduskulude osas.“
Üks omavalitsusi, kes Tallinna linnaga juba asja arutanud, on Kiili vald. Valla keskkonnanõunik Siir Treimanni sõnul on vallal siiani kehtiv leping MTÜga Loomade Hoiupaik ja selle lõpetamist pole tõsiselt arutatud. „Hetkel leping toimib, ja pole mõtet põhjuseta ühest süsteemist teise hüpata,“ nentis ta. „Meie jaoks on tähtis ka looma hind, mida hoiupaigale maksame, seejärel tuleb ka loomade heaolu.“
Treimanni sõnul on Tallinna linnavalitsuses nõupidamisel käidud, kus pealinna esindajad olid huvitatud, et Kiili vald lepingu sõlmimist Tallinnaga ikkagi kaaluks.
KRISTIINA KRJAKVINA
Eestimaa Loomakaitse Liidu Tallinna piirkonna juht
Loomakaitse Liidule teadaolevalt pole omavalitsused meie üleskutsele reageerinud. Endine varjupaik (MTÜ Loomade Hoiupaik – M.T.) on sõlminud paljude omavalitsustega lepingud ja see tähendab suurt loomade hulka. Paratamatult kaasneb sellega ka arulagedalt palju hukkamisi. Liidu hinnangul on vana varjupaiga prioriteet raha teenimine, mitte loomade koju aitamine.
Omavalitsustel peaks olema otsene huvi, et nende territooriumil elavad inimesed oma kaotsi läinud lemmikloomad kätte saavad. Lisaks on küsimus ka valla maines.
