2018. aasta riigieksamite edetabelis on Saue gümnaasium üheksas, edestades pikalt kõiki teisi Harjumaa koole väljaspool Tallinnat. Harju Elu käis uurimas, mis on edu põhjus.
Juristiharidusega Robert Lippin on Saue gümnaasiumi juhtinud 14 kuud. Kui varasemalt oli mees napisõnaline kommentaare jagama, siis nüüd ei hoia ta ennast tagasi. Ja on ka põhjust.
2017. aasta riigieksamite edetabelis oli Saue gümnaasium kahekümnes. Nüüd on hüpatud 11 kohta edasi, seltskonda, kus tavaliselt laiutavad Tallinna ja Tartu eliitkoolid.
“Kohta ei maksa ületähtsustada, aga see on saavutatud tänu suurele tööle. Õppetulemused on olnud fookuses juba viimased 10-15 aastat. Sellele on eraldi rõhku pandud koostöös kooli ja koduga,“ selgitab Lippin kooli tulemusi.
“Kuna 80 protsenti Saue gümnasistidest on tulnud meie põhikooliosast, siis seda head tulemust ei ole laotud kolme aastaga, see on laotud eelneva üheksa aastaga,” lisab Lippin.
Saue gümnaasiumi põhikooliosas käib veidi üle 900 lapse, gümnaasiumiosas u 130 noort. Piirkonnakoolina teenindatakse põhikooliosas Saue linna ja selle lähiümbrust. Gümnaasiumiossa astutakse juba läbi konkursi.
Õpetajaid töötab Saue gümnaasiumis 75-80. “Kolmandik on Sauelt, kolmandik Saue ümbrusest ja kolmandik Tallinnast. Kõik õpetajad on head,” ütleb direktor.
Seoses eduga 2018. aasta riigieksamitel soovib ta siiski esile tõsta eesti keele õpetaja Marlen Pruunleppa, matemaatikaõpetajaid Sirje-Tiiu Kreeki ja Elle Viljastet ning inglise keele õpetajaid Kristi Läänesaart ja Piret Ploomi.
“Näiteks matemaatika tulemused on meil võrdväärsed Tallinna reaalkooli tulemustega,” on direktor uhke.
Mees on kooli kevadise sooritusega väga rahul. “Patt oleks ju nuriseda. Tulemus on hea, arvestades seda, et me oleme pealinna lähedane kool, kus õpilastel tekib kindlasti küsimus, kas õppida Saue gümnaasiumis või õppida mõnes Tallinna kesklinna koolis,” ütleb ta.
Praegu õpivad kevadised lõpetajad valdavalt ülikoolides, sealhulgas välismaa ülikoolides. “Nad olid juba gümnaasiumis väga selgete soovidega, mida edasi teha ja kuhu minna,” meenutab direktor.
Töö segab õppimist
Gümnaasiumiosas on olnud probleemiks, et kui vastu võetakse kahe klassi jagu õpilasi, siis õppetöö käigus sulavad need klassid väljalangemiste tõttu sageli üheks kokku. Nii juhtus ka selle lennuga, mis 2018. aastal Saue gümnaasiumi lõpetas. Tunnistused said 27 noort.
Üheks väljalangemise põhjuseks on kooli nõudlikkus reaalainete osas, aga mitte ainult. “Gümnaasiumis käimine on vabatahtlik. Kõigil ei ole ka võib-olla motivatsiooni,” arvab direktor.
“Suurem probleem on isegi see, et paljud gümnasistid peavad enda äraelatamiseks tööd tegema. Kui ta on ikka öö otsa tööd teinud, siis on kooli jõudes väsinud, ta lihtsalt ei jaksa õppida,” tõdeb Lippin.
“On neid, kes lihtsalt teenindavad kuskil kohvikutes või restoranides. On neid, kes töötavad Omniva keskustes sorteerimise peal. On neid, kes toimetavad bändides,” selgitab direktor. “Ma ei julge pakkuda protsenti, aga suvisel ajal käivad kõik kusagil tööl.”
Tulevik põhikoolina
Ehkki Saue gümnaasiumi riigieksamite tulemused on igati kiiduväärsed, jätkub riigieksamite tegemine Sauel veel vaid loetud aastad. Praeguste kavade kohaselt avatakse 1. septembril 2022 Laagri riigigümnaasium. Saue gümnasistid viiakse üle Laagrisse ja õppeasutus jätkab Saue põhikoolina.
Direktor Lippin peab sellist arengut loomulikuks. “Sauel on põhikooliõpilaste arv iga aasta kasvanud 4–7 protsenti. Koolimaja on ülerahvastatud. Meil on täielik ruumipuudus. Meil on juba täna neli klassi väljaspool maja moodulites,” ütleb ta.
Direktori sõnul avati Saue koolimaja 1985. aastal arvestusega, et seal õpib 500 last. Aja jooksul on kooli laiendatud, kuid praegu on probleeme, et ära mahutada üle tuhande õpilase.
“Kui jätkub ehitusbuum, kui ehitatakse elamuid linna lähedale põldudele, siis me ei mahu koos gümnaasiumiosaga siia majja enam ära. Saue kooli tulevikuks on olla heade tulemustega suur ja tugev põhikool,” arvab Lippin.
