Pärnumaa ja Harjumaa omavalitsuste esindajad külas Islandil ja Fääri saarte, vabatahtlikud päästjad aga Malta kolleegide juures (0)
Article title
Laavaväli 2022. aastast Reykjanesi poolsaarel. Samas kohas pulbitseb laava maakoore all taas- ja ägedalt. Fotod Kaido Taberland

Põhjamaade Ministrite Nõukogu avaliku halduse mobiilsusprogrammi toetatud projekt viidi ellu teist korda. Seekord 3.–9. septembril Islandi ja Fääri saarte kolleegide juures. Igal kogemuste vahetuse reisil on kindel teema, millele keskendutakse.

Sel korral oli fookus kriisideks valmisolekul, kriisikommunikatsioonil ja rahvatervisel. Külastasime erinevaid riigi- ja omavalitsuste asutusi, mis tegelevad elanikkonnakaitse ja merevalve korraldamisega ning kutselisi ja vabatahtlike päästekomandosid.

Islandi kogemused

Islandil veedetud ajal külastasime kõigepealt Reykjavikis asuvat omavalitsuste liitu, kus saime ülevaate Islandi üldandmete ja omavalitsuste töö kohta. Sarnaselt meile on viimaste aastate jooksul omavalitsuste arv vähenenud ehk kokku on liidetud paljud väiksemad piirkonnad. Sellegi poolest on ligi 400 000 elaniku kohta 64 omavalitsust.

Pealinnas asuv Islandi Terviseministeerium andis ülevaate peamistest eelkõige noortega seonduvatest murekohtadest. Neil on olemas väga hea koostöö koolidega, kus kooliõed tegelevad igapäevaselt lisaks füüsiliste terviseandmete kogumisele ka vaimse tervisega. Aastate jooksul on kokku kogutud väga mahukas statistika, mis aitab kaasa uute lahenduste leidmisele. Peamine sõnum, mis kaasa anti, oli terviseedenduse soodustamine.

Ühed põnevamad külastused Islandil olid kohtumised Grindavikis. Saime põhjaliku ülevaate kriisijuhtimisest ühes väikeses omavalitsuses, kus maavärinad ja vulkaanipursked on igapäevane nähtus. Tegemist on viimase kolme aasta jooksul Islandi ühe seismiliselt aktiivsema piirkonnaga. Sellele järgnes kümne kilomeetri kaugusel asuva Fagradalsfjalli jalamil oleva laavavälja külastus. Kaks aastat tagasi maapinnale voolanud laava oli endiselt mõningates kohtades kuum ja tekitas pragude kaudu „tukivingu“.

Päästekomandode külastused, politsei ja merepäästjatega kohtumised olid mitmele delegatsiooni liikmele hea võimalus vabatahtlikest kolleegidega sõprussidemete sisseseadmiseks, mõistagi oli vahva näha jälle päästetehnikat ja varustust. Sealne tase on väga kõrge, üks põhjus on muuhulgas see, et tegutsetakse koos palgaliste päästjatega.

Suures plaanis oleme oma hädaolukordadeks valmisoleku ala ülesehituses sarnased, kuid põhitegevused võivad vägagi erineda. Islandil tuleb olla valmis vulkaanidest välja voolava laava ja õhku paiskuva tuhaga, meie mõistes orkaani mõõtu tuuled  põhjustavad palju pahandust, eriti siis kui sajab palju lund, maavärinaid on 2015. aastal loodud Reykjanes UNESCO Global Geoparki alal üle kümne tuhande korra aastas. Võib hästi ette kujutada, kui kokkuhoidvad ja ettevaatavad peavad islandlased olema oma elu korraldamisel.

Fääri saarte kogemused

Fääri saartel, kus kokku elanikke pea 55 000, oli meeldejäävaim sündmus Eiði küla vabatahtlike päästepaadiga sõit. Kuulsime nende igapäevatööst ja üldiselt Fääride elust. Tuulepuhangud kohati 85 m/s on nende jaoks täiesti tavaline.

Väga huvitavad olid kohtumised pealinnas Torshavnis asuvas vabatahtlike nööripääste ja saare vingeima droonivõimekusega komandos.

Eriliselt südantsoojendav oli fäärlaste pühendumus meie vastuvõttude korraldamisel. Eestlane tunneb end sealmail oodatuna ja kindlasti koduselt. Hoolimata sellest, et tihtipeale sajab ja tuul puhub alalõpmata.

Kriisikorraldus on Fääridel lahendatud koostöös valitsuse, kohalike omavalitsuste ja vabatahtlike vahel ning seda kõike koordineerib spetsiaalne asutus The Faroese Work Environment and Fire Safety Authority.

Suurim murekoht on mõlema riigi jaoks suurenev turistide arv. Islandil toodi välja üha populaarsemaks muutuv katastroofiturism, mis tähendab reisimist piirkondadesse, mis on hiljuti üle elanud midagi katastroofilist. Üleujutused, maavärinad, metsatulekahjud, vulkaanipursked, orkaanid – kõik need tõmbavad aina rohkem inimesi ligi, kes soovivad lähedalt toimuvat näha.

Tänapäeva väga kiire info liikumise võimaluste tõttu saabuvad turistid väga kiiresti kriisipiirkondadesse. Hetkel üks suurim väljakutse on sealse piirkonna omavalitsuste jaoks just turistidega hakkama saamine ja nende turvalisuse tagamine.

Vabatahtlikud päästjad kogusid kogemusi Maltal

6.–10. juunil 2023 toimus kogukondade koostööprojekti „EstPol: jätkusuutlikud kogukonnad“ raames vabatahtlikele päästjatele suunatud õppereis Maltale. Õppereisil osalesid päästjad Kodukant Läänemaa ja Nelja Valla Kogu piirkonnast, lisaks esindajad Eesti Punasest Ristist.

Nelja Valla Kogu LEADER piirkonnast osalesid päästjad Saku, Saue komandodest, Harku Valla Elanikkonnakaitse Seltsist ja Tilgu merepääste Seltsist. Läänemaalt osalesid päästjad Palivere Vabatahtlikust Päästekomandost, Lääne-Eesti Reservpäästerühmast, Noarootsi Tuletõrje Seltsist ning Puise merepäästest.

Mitme päeva jooksul külastati selliseid organisatsioone nagu

• Gozo saarel tegutsev Emergency Response Rescue Corps, mille peamised tegemised on Gozo ja Comino saare merepääste ja rannavalve korraldamine ning erinevate päästealaste koolituste läbiviimine. Organisatsioon on 100% vabatahtlik ning tegeleb mittetulundusühinguna.
• Gozo saare tuletõrjekomando, kus töötavad kutselised päästjad. Komando kõrval olevalt helikopteriväljalt toimub kogu saare kiirabi transport.
• Malta saare Xemxija tuletõrje komando, kus kutselised päästjad. Nende käsutuses olnud tehnika hulk ja kvaliteet olid esmaklassiline.
• St John Secue Corps-i vabatahtlik päästekomando, mille tegevus on 100% vabatahtlik ning peamine tegevus on suurüritustel esmaabi teenuste osutamine ning erinevate koolituste läbiviimine.
• Malta Punane Rist, kes on Malta saarel riikliku pääste kõrval teine suur organisatsioon, kes korraldab kogu saare kiirabi vedusid, tegeletakse ka merepääste ning aktiivselt koolituste läbiviimisega.

Õppereisi eesmärk – tutvuda sealsete vabatahtlike päästjatega, tegevusvaldkonna korraldusega, luua kontakte ning võrgustuda – sai edukalt täidetud.

Mõlemat õppereisi ühendas kaetud teemade valik. Saime hea ülevaate Euroopa äärealade riikides päästeala toimimisest, väga erinevatest oludest ja kriisideks valmisoleku korraldusest riiklikul kui ka kohalikul tasemel. Vabatahtlike katusorganisatsioonide sh Punase Risti roll ja koostöö kohalike omavalitsustega joonistus külastatud riikides hästi välja.  Vabatahtlike panusest rääkimata!

Malta õppereisil osalejad Harjumaalt

• Tarmo Klooster, vabatahtlik päästja, Saue Vabatahtlik Tuletõrjeühing
• Sander Muhu, vabatahtlik päästja, Saue Vabatahtlik Tuletõrjeühing
• Arvi Perv, juhatuse esimees, Eesti Punane Rist
• Kaido Taberland, korraldaja, HOL
• Gert Teder, kriisideks valmisoleku koordinaator
• Siim Toots, vabatahtlik päästja, Saku Priitahtlikud Pritsimehed

Islandi ja Fääri saarte õppereisil osalejad Harjumaalt

• Riho Johanson, abivallavanem, Saue vald
• Terje Kraanvelt, vallavanem, Kuusalu vald
• Aimur Liiva, vallavanem, Kiili vald
• Alar Mik, abivallavanem, Viimsi vald
• Marju Piirimägi, vallavanema abi, Lääne-Harju vald
• Marti Rehema, vallavanem, Saku vald
• Kaido Taberland, HOL-i turvalisuse nõunik
• Kerli Vilk, HOL-i rahvatervise nõunik

Külas Islandi vabatahtlike päästjate peakontoris. 
Külas Fääri saarte Eysturi omavalitsuse päästekomandos. 
Külas Fääri saarte Eidise omavalitsuse vabatahtlikel merepäästjatel. 
Gozo saare vabatahtlikel päästjatel külas. 
Malta saare Xemxija päästjatel külas. 
Malta Gozo saare päästjatel külas. 
Malta St.John Rescue Corps Birzebugga vabatahtlikel külas. 
Malta Punasel Ristil külas. 

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.