Vanglateenistus tunnustas Eesti parimaid valvureid. 2019. aasta parima tiitli pälvis Tallinna vangla järelevalveosakonna vanemvalvur Katri Järvsaar. Lisaks tuli Rae vallas Soodevahe külas asuvasse vanglasse veel mitmeid tunnustusi.

Vanglaametnikuna on Katri Järvsaar töötanud üheksa aastat, olles muuhulgas esimene naissoost relvur vanglateenistuses.
Harju Elu vestles tublima tiitli saanuga alanud kevade neljandal päeval.

Kuidas tuleb noorel naisel pähe mõte, et alustada tööd vangivalvurina? See ei ole ju kõige kergem amet.

Elan ise Padisel ning sealt mitte kaugel tegutses Murru vangla. Seal töötas aastal 2010 minu sõbranna. Ühel hetkel liikus ta enda ametikohalt teisele ametikohale. Ja siis ütles ta mulle: kas sa ei tahaks proovida. Kandideerisin ja osutusin valituks. Alustasin tööd valvur-operaatorina. Minu ülesanne oli vangla järelevalve läbi kaamerate, et märgata rikkumisi. Samuti häiresüsteemide kontrollimine, nende seisukorra teavitamine juhtkonnale, vahtkonna vahipostide kõnede vastuvõtmine ja vastava info edasiandmine korrapidajale.

Hirmud ja eelarvamused enne toimetamist kinnipidamiskohas?

Eks ikka alguses olid. Ja mõned tuttavad hoiatasid, et vangla pole ikka see õige koht, kuhu tööle minna. Aga minul oli tahtmist, Eesti riigi sisejulgeolek huvitas mind ning töö meeldib siiamaani. Murrus küsisin tihti endalt: kus ma küll varem olin. Töö on ju väga huvitav.

Mis täpselt igapäevaselt meeldib?

Meeskond, kellega ma koos töötan. Kui kõik on täpselt nii nagu peab, laabub ka töö hästi. Kui ma Murrus alustasin, oli ka sealne meeskond ning kolleegid väga toredad. Mind võeti hästi vastu. Toonane korrapidaja õpetas mind välja. Mind kaasati läbiotsimistel ning ühel korral leidsin kinnipeetava kambrist sisse smuugeldatud mobiiltelefoni. Mõtlesin, et oh kui vägev. Kinnipeetavad on väga leidlikud keelatud esemete peitmisel ning nende avastamisel on hea tunne küll.

Kuidas vangid ja eriti pikaajalised kinnipeetud teid vastu võtsid ning suhtusid?

Minul ei ole olnud kokkupuuteid kinnipeetavatega, kes pole korraldustele allunud. Kuigi toona olid vanglad veel nn laagri-tüüpi. Ja kui liikusin Murru ja Harku ühendamise järel Harkusse, siis oli seal ka vanamoodi korraldus. Kamber-tüüpi vanglad toona Harjus puudusid.

“Meeskond ja kõik kolleegid on toredad,” ütleb Katri Järvsaar. 

Aga suuremaid probleeme Murrus ega Harkus ei olnud. Pärast Harku ja Murru vangla liitmist Tallinna vanglaga töötasin ka Magasini tänaval.

Kummad on paremad kinnipeetavad, kas naised või mehed? Kui sellist küsimust saab üldse esitada.

Arvan, et mehed alluvad ja kuulavad naisvalvurit paremini.

Millised olid töötingimused Murrus, Harkus ja vanas Tallinna vanglas?

Murrus ning Harkus olid päris head. Magasinis vast veidi kehvem. Aga üldiselt olid kinnipeetavate elamistingimused hoolimata sellest et vangla oli vana, siiski inimlikud.

Ekstreemsed juhtumid teie karjääris?

Enda igapäevast varustust ehk käeraudu, gaasipihustit või teleskoopnuia pole ma pidanud kasutama. Siiani olen saanud hakkama sõnadega.

Vanas Tallinna vanglas oli küll ükskord selline juhtum, kus minul käis peast läbi mõte: kas nüüd pean varustust kasutama. Tegin ühele naiskinnipeetule täielikku läbiotsimist. Õhus oli kahtlus, et tal võib olla mõni keelatud ese. Nimelt võttis ta jalanõu seest ühe pakikese. Käskisin tal selle enda kätte anda, kuid kinnipeetav oli ärritunud ja ei täitnud käsku. Siis käis peast küll mõte läbi: oleme väikeses ruumis kahekesi ning ma pean erivahendeid kasutama. Aga siis ta muutis meelt, allus korraldustele ning andis keelatud esemed ära.

Vangivalvuri õudusunenäod. Kas neid on olemas?

Viimasel ajal mitte. Aga kui ma Murrus kaamerate taga töötasin, siis nägin unes paaril korral küll, kuidas kinnipeetud jalutuskäikudel jalutasid. Nägin läbi kaamerapildi nende riietust. Samuti ka seljal olevat teksti “vangla”. Aga see oli alguses. Praegu ma enam tööd unenägudesse kaasa ei võta.

Kui pikad on teie vahetused uues Tallinna vanglas?

Mina töötan esmaspäevast reedeni kella 8–17-ni. Aga kui Murrus alustasin, siis käis töö vahetustega. Seal olin tööl 24 tundi järjest. Harkus lühenes vahetus 12-tunniseks. 24-tunnine vahetus mulle isegi meeldis. Olid ööpäev ametis ja sellele järgnes kolm vaba päeva. Vanglas on palju erinevaid ametikohti, päevaseid kui ka vahetustes töötamisi ehk 12-tunnised.

Millised on igapäevaseks tööks ettevalmistus ning treeningud?

Kõik vanglaametnikud peavad olema heas füüsilises vormis ja selleks on ka vanglas olemas kõik erinevad võimalused. Teenistusrelvade ning erivahendite treeningud, kus õpime kasutama teenistusrelvi ja erivahendeid. Seda kõike õpetavad meile meie enda väga head instruktorid. Vanglas on ka oma lasketiir, kus viiakse ametnikele läbi lasketreeninguid. Vanglas on ametnike ettevalmistus väga hea. Samuti ei pea uued töötajad kartma, et teda saadetakse ametisse tulles üksi osakonda. Ei ole vaja karta, et peab kinnipeetavatega iseseisvalt hakkama saama.

Tulirelva kanname siis, kui kinnipeetavad saadetakse vanglast välja. Näiteks erinevate tervishoiuteenuste osutajate juurde. Selleks peabki saama ettevalmistust, läbima erinevaid koolitusi ja tegema eksameid.

Kümne aastaga on teie tööelus olnud kinnipeetavaid väga palju ning enamus on ka vanglast vabanenud. Kuidas endised kinnipeetavad vabas elus valvurisse suhtuvad?

Olen kohtunud nendega näiteks kaubanduskeskustes ja tänaval. Mind on viisakalt tervitatud. Aga hiljem olen jäänud mõttesse, et kes üks või teine oli. Pärast on nii mõnigi meenunud. Asi selles, et vanglas näed kinnipeetuid ühes riietuses. Aga vabas elus on inimese välimus teine.

Vangla ning naljad. Kui palju tuleb üsnagi tõsises keskkonnas ette huumorit ning lõbusaid juhtumeid?

Eks me kõik oleme omavahel rõõmsad ja viskame nalja. Kinnipeetavaid on ka erinevaid. Nalja ikka saab, mitte küll valvurite üle.

Kuidas Eesti parima tiitlist teada saite?

Pidulikult tänuüritusel lava peal. Et olin nomineeritud, seda teadsin varem, sest sain tänuõhtule kutse. Juba parima valvuri kandidaadiks saamine oli üllatav. Ja ega ma ei uskunud, et ma selle tiitli võitsin.

Vaatan mõnikord kodus karikat ja imestan: paneb naeratama ja imestama, et kas tõesti mina. Valvurite tunnustamine on tähtis, sest kõik teevad head ning rasket tööd. Hea kui tunnustatakse ja valitakse parimatest parimaid. On omamoodi motiveeriv teha tööd edasi veel paremini.

Vöö, käerauad, võti, lamp ning teleskoopnui kuuluvad igapäevase varustuse hulka. Fotod Allar Viivik 

Mis võidu tõi?

Palju sai tehtud uue vangla valmimise, kolimise ja avamise ettevalmistamise heaks. Oma panuse andis kogu meeskond. Kuidas mina silma jäin, seda ei oska ma öelda.

Kuidas kinnipeetavad tiitlisse suhtuvad?

On märgatud. Ühe kolleegi käest küsiti, et kas see on see pikk tüdruk, kes võitis. TV3 tegi minuga intervjuu. Pärast seda on öeldud, et nägin sind. Halbu kogemusi ei ole. Pigem on suhtumine austav ja lugupidav.

Vangivalvur ei ole tööl 24/7, sest olemas on ka vaba aeg, Milllega seda sisustate?

Ootan pikisilmi tõelist kevadet, et saaks sõita tsikliga tööle, mulle meeldib väga sõita. Vaikselt tegelen jahilaskespordiga. Tasapisi käin ka poksitrennis. Lisaks olen kolmandat aastat Lääne-Harju piirkonnas abipolitseinik.

Arvamus, Enar Pehk

Tallinna vangla direktori asetäitja, Katri Järvsaare otsene juht:
Iga ametnik peab olema aus, kohusetundlik, julge, distsiplineeritud, kuid alati on keegi, kes paistab teiste seas eriti silma, kasvõi mingil perioodil, ja Katri oli seda 2019. aastal. Katris hindangi eelkõige tema ausust, kohusetundlikkust, julgust tegutseda, anda konstruktiivset kriitikat, oskust lahendada probleeme, sõbralikkust, laiema pildi nägemist.

Katrist on olnud väga palju abi, kui on tarvis seadistada uue Tallinna vangla turvalahendusi ja anda abi nõrkvoolutööde tegijatele. Katri on eeskuju oma südikuse, teotahte, sõbralikkuse, viisakuse ja optimistliku meele poolest.