Eesti äriideede konkursi Ajujaht võitis harjulaste digitaalse toiduohutuse programm FoodDocs, keda premeeriti 30 000 euro suuruse peaauhinnaga. Paberit ning aega nõudva bürokraatliku asjaajamise asemel teeb enamus toiduga seotud tööd ära arvutiprogramm ja toiduettevõtete teadmised kasvavad võrreldes senisega.

Ajujahi ellukutsuja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) juhatuse esimehe Alo Ivaski sõnul tõestas hooaeg, et ETV Ajujahil on ettevõtlusalal kindel roll. “Sügisel konkursile esitatud äriideedest kasvasid hooaja lõpuks välja mitmed toimivad ettevõtted, kellel on ka suur potentsiaal rahvusvahelisi turge vallutama minna,” võttis Ivask hooaja kokku.

“Arvasime, et liikuva autopesu ideega UpSteami noormehed võidavad. Tegelikult väärinuks kõik finalistid esikohta, sest ideed olid huvitavad,” rääkisid Katrin Liivat ja Karin Repp. Nemad juhivad FoodDocs OÜd ning ettevõtmine pärjati nädal tagasi ETV saates Ajujaht esikohaga. Liivat elab Kloogarannas ning Repp Haabneemes.

Teise koha ettevõte Biofire tegutseb Harku vallas. Seega on Ajujahi edukamad harjulased.

Liivati ning Repi sõnul ei saa nad enda loodud digitaalse toiduohutuse platvormiga loorberitele puhkama jääda. “Tööle tuleb hakata. Pärast võitu on juures 250 klienti ning kokku on neid platvormil 400. Peame näitama, et esikoht pole juhus. Põlve sirgu ei saa küll lasta,” arutles Liivat.

Nägi ideed unes

Esikoha toonud nutika arvutiprogrammi mõtlesid kaks toidutehnoloogi välja vähem kui kaks aastat tagasi. Nad olid tüdinenud bürokraatiast ning paberimajandusest.

“Oleme tegelenud toitlustamisega kahepeale kokku 30 aastat. Iga päev pead sa kuhugi paberile risti, näitu või numbrit üles märkima. Selliseid päevikuid on kümneid lehekülgi,” ütlesid naised.

Nagu kingitusena soovitas Katrin Liivat nähtud unenäos Karinile: hakka tegelema toiduohutusega. “Kui üles ärkasin, siis mõtlesin, et ma ei hakka mitte ainult pelgalt tegelema, vaid koostan terve toiduohutuse programmi,” ütles Repp.

Pärast võitu telestuudios (vasakult) Kert Ojasaar, Karin Repp, Margus Pala, Katrin Liivat, Pille Poom ning Mari-Liis Kirt. FOTO: Tauno Pääslane 

Algus polnud sugugi roosiline ning raha digitaalse platvormi arendamiseks ei olnud. Naised pöördusid abi saamiseks EASi poole. Sealt kinnitati: kõigepealt võtke ikka innovatsiooni- ja arendusosakud.

Starditoetus tuli sootuks hiljem. Lisandus ka EASi mentor ehk Margus Pala. “Meil on toidukäitluses kõvad teadmised. Mina olen muuhulgas kogu kaitseväe toitlustust korraldanud. Aga näiteks ITs polnud me kuigi tugevad,” rääkis Katrin Liivat.

Arendusega aitas ka Tallinna tehnikaülikool. Kuid ikkagi oli tootest ehk platvormist valmis vaid väike osa. “Siis tekkiski küsimus, et mida teha edasi. Karin ütles sügisel: lähme Ajujahti,” meenutas Katrin Liivat.

Lihtne ja selge

Naiste sõnul on toidukäitlejaid suur hulk. On toitlustajad, edasimüüjad, tanklaketid, tootjad ning muudki ettevõtjad. Igaühel neist peab olema toiduohutuse plaan.

“Kuidas sa oma toitu kasvatad, töötled, müüd, ladustad, pakendad, serveerid, saadad edasi tarbijani ning jälgid töötajate tervist,” loetles Katrin Liivat. Lisaks peab vaatama, et toit ei hallitaks ning hoiupaigas poleks putukaid või närilisi. Samuti tuleb võtta erinevaid analüüse.

“Aga kui on näiteks paarikümne tanklaga kett, siis peab iga tankla oma kausta. Meie programmiga saab viia kõik andmed ja käitlemise arvutisse. Enam pole tarvis eraldi jälgida, kus tuleb töötaja arstlikku kontrolli saata või märkida üles külmiku temperatuuri,” selgitas Liivat.

Lisaks lihtsustab programm suurte keskköökide elu, kust saadetakse toitu koolidesse või lasteaedadesse. “Milleks anda kaasa paberil saateleht, kui seda saab teha arvutis,” selgitas Karin Repp.

Samuti pakub programm tõlketeenust. FoodDocsi programmis saab toiduettevõte oma enesekontrolliplaani luua tasuta ja väiketootjale sellest piisabki.

Tulevikuplaanides on arendajatel Eestist väljaminek. “Soome turule tahaks kindlasti jõuda. Saksamaal on 24 protsenti kogu ELi toidukäitlejatest. Vaat see oleks kõva amps,” ütlesid naised. Kokku soovivad nad aasta lõpuks programmile vähemalt tuhat klienti.

TEAVE: Ka Harju omavalitsused jagasid auhindu

• Parim naisjuhiga tiim: FoodDocs (3000 eurot)
Auhinna pani välja Saue vald.
• Parim maaelu väärtustav äriidee: Meremults (2000 eurot)
Auhinna pani välja Saue vald.
• Edukaim äriidee Harku vallast: Biofire (5000 eurot)
Auhinna pani välja Harku vald.
• Edukaim äriidee Viimsi vallast: Manufiltery (1000 eurot)
Auhinna pani välja Viimsi vald.
• Tallinna ettevõtlusameti lemmik: FoodDocs (2000 eurot)
Auhinna pani välja Tallinna ettevõtlusamet