Eesti inimeste hoiuseid oli veebruaris pankades kokku 9,6 miljardit eurot. Viimase 12 kuu jooksul on pangahoiuseid lisandunud keskmiselt 112 miljonit eurot kuus ehk aastaga on majapidamiste hoiused kasvanud üle 16%. Enne esimesi koroonapiiranguid 2020. aasta märtsis oli hoiuste kuine juurdekasv keskmiselt kaks korda väiksem.

Kuigi töö kaotanud inimeste säästmisvõimekus on saanud kannatada, on hoiuste tempokas juurdekasv praegusel majanduse jaoks keerulisel ajal siiski ootuspärane. Ebakindel majandusolukord muudab inimesed üldjuhul ettevaatlikumaks ja motiveerib säästma juhuks, kui sissetulek peaks kaduma. Nii lükatakse suuremaid ostusid edasi ja pigem hoitakse varu. Lisaks on koroonapiirangud toonud kaasa sundsäästmise: reisimine, meelelahutus ja ostlemine on viimase aasta jooksul olnud raskendatud.

Majapidamiste hoiuseid lisandus suures mahus eelmisel kevadel esimeste koroonapiirangute ajal. Suvel taastus majandusaktiivsus kiiresti ja sel ajal ei erinenud hoiustamine oluliselt varasematest aastatest. Alates eelmise aasta lõpust on aga hoiused taas väga kiiresti kasvanud.

Lisaks koroonapiirangutele on hoiustamist suurendanud ühekordsed tegurid. Näiteks kasutasid paljud pensioniikka jõudnud või sinna peagi jõudvad inimesed pensionireformiga loodud soodsamat võimalust saada fondidest ühekordne väljamakse. Kui septembris makstakse teisest sambast lahkujatele kogutud pensioniraha välja, siis võib samuti oodata pangahoiuste kasvu.

Ka Eesti ettevõtete pangahoiused on kiiresti kasvanud – aastaga ligi 24% kokku 8,7 miljardi euroni. Osaliselt selgitab ettevõtete hoiuste kasvu põhivarainvesteeringute edasilükkamine üldise ebakindluse foonil. Samal ajal on paljudel ettevõtetel õnnestunud tulud säilitada.

Samuti mõjutavad väikeriigis hoiuste kasvutempot üksikud suured finantstehingud.

Nii majapidamiste kui ka ettevõtete hoiused on märgatavalt kasvanud teisteski Euroopa Liidu riikides. Eestis on kasv olnud keskmisest kiirem. See on aidanud suurendada puhvreid, et keeruline majandusolukord üle elada. Samuti võivad kasvanud hoiused kaasa tuua majandusaktiivsuse kiirema elavnemise pärast seda, kui koroonapiirangud ja üldine ebakindlus vähenevad.

Vaata lisaks infograafikuid Eesti Panga veebilehel.

NB! Eesti Pank avaldas oma kodulehel täna ka krediidiasutuste ja liisinguettevõtete statistika veebruari kohta. Statistikateates kirjeldatakse krediidiasutuste ja liisinguettevõtete statistika (varade maht ja struktuur, antud laenud ja liisingud, kaasatud hoiused, laenude ja liisingute intressimäärad jne) peamisi muutusi. Statistikateade on majanduspoliitilistest avaldustest sõltumatu ja esitatakse neist eraldi.

Lisateave Ingrid Schmuul, Eesti Panga kommunikatsioonispetsialist, 668 0965, 5697 9146