Ekspeditsioonilaeva Admiral Bellingshauseni pere koos president Kersti Kaljulaidiga istutas pühapäeval Paldiskisse üle saja puu. Lahelinna jäävad kaunistama näiteks ilukirsid, pooppuud ning serbia kuused.

Pühapäev, 30. august ei tõotanud ilmaga just midagi head. Kui lõunamandril käinud laeva pere Lääne-Harju vallavalitsuse ees kogunes, hakkas kallama lausvihma. Kes haaras keebi, kes kile või vihmavarju järgi. Mures olid ka vastvalminud linnaväljakul toimetavad müüjad ning kontserdikorraldajad: uuel sillutisel voolas vaid valge vesi. Veidi enne kella ühteteist jäi sadu äkki järgi. Madrusena Antarktikas käinud riigipea Kersti Kaljulaid astus autost välja juba kuiva taevaga.

“Kes ja kuhu istutavad,” arutlevad Tiit Pruuli (vasakul) ja Lääne-Harju vallavanem Jaanus Saat. 

Ekspeditsiooni Antarktika 200 juht Tiit Pruuli rääkis talgulisi tööle saates, et mõte mereretkel peamasinate ja lennureisidega tekitatud ökoloogiline jalajälg heastada tekkis jaanuaris Antarktikas seilates. Ta avaldas tänu selle mõtte elluviimise eest Aivar Berzinile ja Heiti Häälele. Arvestuslikult seovad 106 puud saja aasta jooksul kokku umbes 170 683 kilo CO2-te.

Väärikas sadamalinn

Seejärel jagati istutajad kolme rühma. Ootasid ju rahvast linnapark, Sadama tänav ning ka Pakri tänav. Avaliku ruumi spetsialist Madis Vaikmaa näitas, kuidas puid kaevatud aukudesse asetada, kuidas mullapalle kilest ja nööridest vabastada ning auke täita. “Kirsside kaal koos palliga on üle saja kilo. Nende liigutamiseks on konksud, et ei peaks liigselt pingutama,” ütles Vaikmaa. Koos presidendiga istutas ta üsna õigeusu kiriku lähedale suure vahtrapuu. Lisaks said maha pooppuud, ilukirsid, pihlakad ja serbia kuused.

Istutamistalgud õigeusu kiriku juures. 

“Admiral Bellingshauseni merereis ei olnud kitsa ringi ettevõtmine, see on meie kõigi asi,” ütles Admiral Bellingshausenil madrusena seilanud Kaljulaid. “Kui CO2 mõju ei ole kõigile silmaga näha, siis täna istutatud puud on kohalikele elanikele nähtavad.”

Paldiski on oluline ajalooline sadamalinn, sestap võiks Bellingshausenile sobida küll.

Miks valiti talgute paigaks just Paldiski? Admiral F.G. von Bellingshausenil pole selle kandiga teadaolevalt sidemeid. “Paldiski on oluline ajalooline sadamalinn, sestap võiks Bellingshausenile sobida küll. Paldiski on praegu kiiresti arenev linn, mis alles otsib ja ehitab oma merelist identiteeti, seega saab linna ajalooliste lugudega liita ka uusi aspekte,” põhjendas Tiit Pruuli. Lisaks on purjelaeva Admiral Bellingshauseni üks reederitest – Heiti Hääl – töiselt seotud Paldiskiga. Kui otsiti kohta, kuhu oma puud istutada, pakkuski Hääl välja Paldiski välja.

Järgmisena Arktika?

Mida aga andis 200 aastat hiljem ilmaränduri jälgedes lõunamandrile seilamine Eesti ning laiemalt maailma merendusele? “Selle ekspeditsiooniga näitasime, et Eesti tahab ja suudab kaasa rääkida maailma ees seisvate oluliste probleemide lahendamisel.

Merekeskkonna kaitse, mereohutus ja kliimaprobleemid olid meie ekspeditsiooni ühed olulisemad märksõnad,” rääkis Tiit Pruuli.
Neil teemadel korraldati foorumeid ja kohtumisi nii Antarktikas kui ka teel sinna.

Ka Sadama tänav kuni kunagise merekoolini sai uued puud. Fotod Allar Viivik 

Kuigi Eestil pole oma teadusjaama Antarktikas, on meie teadlased Pruuli hinnangul võimelised neis asjades kaasa rääkima.

Loomulikult tutvustas reis ka Eestit ning siinseid meresõidu saavutusi. “Kogu tänavuse aasta on Antarktika avastamise ajalooline taust olnud polaarajaloolaste ja -huviliste fookuses. Kirgi on kütnud arutelu, kas esmaavastaja oli Saaremaalt pärit Bellingshausen või hoopis iirlane Edward Bransfield.

Tänaseks on ekspeditsioon ajalugu. Metallkerega purjekas on sel suvel teinud huvilistele lõbusõite Eesti ja Soome vetes. Kuhu plaanib Tiit Pruuli meie maadeuurijate jälgedes lähiajal rännata? “Paljud Eestist pärit maadeuurijad on teinud põnevaid ekspeditsioone Arktikasse. Olgu nimetatud kas või Wrangel, Middendorff või Toll. Nende jälgedes oleks huvitav rännata,” lubab mees.

Arvamus, Jaanus Saat, Lääne-Harju vallavanem

Admiral Bellingshauseni meeskonna puude istutamise aktsioon sobis ideaalselt nii meie püüdlustega rohevallaks kui ka plaanidega Paldiski linnaruumis. Asula õdusamaks ja nägusamaks muutmine on praegu vallas üks avaliku ruumi arendamise prioriteetidest. Kuna mulda saanud puude valikul ja istutamisel olid ohjad valla avaliku ruumi spetsialisti Madis Vaikmaa käes, siis sai kõik läbi mõeldud just vastavalt kohalikele oludele ja sobivusele. Linnapark saab oluliselt dekoratiivsust juurde.

Selline sündmus annab ilmselt alust ka toredate kohalugude tekkeks. Kindlasti tuleb nii mõnigi istutajast meeskonnaliige oma lastele või lastelastele oma kunagi istutatud puud näitama.