Pakri poolsaare kirdenurgas, praeguse tuulepargi ja tulevase LNG terminali naabruses on lõppemas kalatöötlemise tehase rajamine. Kalatootjate keskühistu arendatava projekti maksumus on kümme miljonit eurot, hoone ehitas valmis Bauest OÜ.
Maaeluminister Tarmo Tamm pani Paldiski kalakomponentide tehasele nurgakivi mullu 8. mail. Ehitus algas tuulepargi kõrval, Ubaniidi kinnistul Bauest OÜ eestvedamisel mõned kuud varem.
Jaanuaris 2018 on rohkem kui 4500-ruutmeetrise tööstushoone ehitus lõpusirgel. Praegu käib juba tootmisliinide ülespanek, viimistlus ning muud sisetööd.
Eesti Kalatootjate Keskühistu juhatuse liige Mart Undrest ütles, et juba on alanud ka töötajate otsing. “Praegu on juba ametis kuus inimest. Kui reaalne töö peale hakkab, siis otsime jälle. Täpset töötajate arvu hetkel veel ei tea. Aga see jääb 25 inimese piiridesse ja seda töölistest kuni kontorirahvani,” rääkis Undrest.
Miks valiti kala töötlemise tehase asukohana välja just Pakri poolsaare kirdenurk? Undresti sõnul otsiti sobivat kohta pikalt, seda nii Harjumaalt kui kaugemal. “Kõik algab sellest, kus püütud kala lossitakse ehk vajalik on sadam. Paldiskis on see olemas,” ütles ühistu juht.
Lisaks on probleem tööjõu leidmisega. Paldiski asub Tallinnast vaid 50 kilomeetrit eemal. Lisaks oli just poolsaarel vaba maad. Tehase naabruses asub tuulepark. Samuti rajatakse kõrvale tulevikus LNG terminal ning Balticonnectori kompressorijaam.
Elekter kuu lõpuks
Kuigi linna majadeni on tehasest veidi alla viie kilomeetri, on ligipääs ehitusele kohati keeruline. Täpsemalt on kehv tehase juurde viiv Kadaka tee. “Väga künklik ja auklik. Vihmaga porine, kuivaga tolmab. Kraave servades pole ja sügisel oli väga vilets. Teed oleme vahepeal isegi lappinud,” rääkis Undrest. Õnneks on teedega plaanid ning ühistu juhi sõnul käib praegu projekteerimine.
Tehas asub Pakri poolsaare kirdeotsas Kadaka teel. Naabruses on tuulepark ning tulevikus rajavad terminal ja kompressorijaam. Droonifoto on tehtud mullu suvel. Lisaks puudub poolsaarel tootmiseks vajalik taristu. Rajada tuli puhta vee, heitvee ning sadevete trassid, samuti reovee puhasti, sest keskkonnanõuded on väga kõrged. Elekter loodetakse saada tehasesse hiljemalt jaanuari lõpus. “Siiani saab voolu generaatoritelt. Ja kuigi tuulepark on kohe üle aia, ei saa sealt kaablit tõmmata. Elektritrass tuli ehitada linnani ja selle pikkus on 4,2 kilomeetrit,” seletas Mart Undrest.
Bauest OÜ rajatud tootmishoone pindala on veidi üle 4500 ruutmeetri. Lisaks tootmisele on seal olmeblokk, kontor, katlaruumid ja muud abiteenistused. “Kala tuuakse tehasesse autodel. Eraldi ruumis on kaks 50-tonnist punkrit ja taga on veel üks sajatonnine,” tutvustas Undrest.
Kalatöötlemise tsehhis käib seadmete montaaž. Mais esimene töö
Kaks suuremat ruumi kuuluvad laole, pakkimisele ning tootmisele. Suures saalis on aurustid, keetjad ning pressid, samuti erinevad mahutid. “Siin on kaks 150-tonnise võimsusega töötlemisliini. Ja kui läheb kõik plaani järgi, lisandub tulevikus ka kolmas tootmisliin,” lisas mees.
Tehasest tulevad toodetena välja kalajahu ning kalaõli. Täpsemalt aidatakse ära kasutada inimtoiduks mittesobivat tooret. Püügiga kaasnevad vähemväärtuslik kala ja töötlemisel üle jäävad jäätmed saab tehases teha kalajahuks või näiteks kalaõliks, mille järele on maailmaturul suur nõudlus. “Tootmist tahame hakata testima aprillis. Kalatöötlemiseks läheb maikuus ning täisvõimsusel hakkab tehas tööle sügisel,” rääkis Mart Undrest.
Rajatav tehas on esimene Eesti Kalatootjate Keskühistu projekt. Komponenditehase koguinvesteeringu suurusjärk on veidi üle kümne miljoni eurot. Tehase rajamist toetatakse Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi 2014-2020 meetmest “Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemise ühisinvesteeringute toetus” kuni kuue miljoni euroga. Ülejäänud osa tuleb tootjaorganisatsioonide liidu omainvesteeringust ja laenudest.
