Pakri poolsaart on ikka suure potentsiaaliga paigaks peetud. Peeter I hindas kohta perspektiivse sõjasadamana, ehitades sinna Baltiiski linna.

Nõukogude Liidu sõjardid pidasid Pakri lahte nii perspektiivseks süvasadamaks, et vahepeal Paldiskiks ümbernimetatud linna rajati tuumaallveelaevade õppekeskus. Nüüdsel ajal on Paldiskis kogunisti kaks suurt sadamat, Lõuna- ja Põhjasadam, neist Lõunasadam on kaubavoogudelt Tallinna sadama järel teine Eestis.

Pakri poolsaarel tegutseb ambitsioonikalt kasvav energiahiid Alexela, seal on suured tuule- ja päikesepargid, mitu tolliladu. Läinud sügisel valmis Pakri poolsaare rannikule LNG terminal. Omavalitsus on andnud ehitusloa pump-hüdroakumulatsioonijaama ehituseks, mille rajamine algab plaanide kohaselt järgmisel aastal. Paldiski linna ja selle lähiümbrusesse rajatavatest uutest ettevõtetest kuuleme uudiseid alatihti. Ettevõtlus loob uusi töökohti, toob paikkonda maksuraha – see on majanduse aabitsatõde.

Pakri poolsaarel merd otsimas

„Oleme 30 aastat iseseisvad olnud. Mida me oleme siis 30 aastaga saanud? Kaks sadamat, Lõuna- ja Põhjasadam hakkavad kokku kasvama. Varem oli Paldiski linnas ja selle lühiümbruses linnarahvale mitu pääsu mere äärde,“ ütelb Hille Raudsepp. Naine mäletab Eesti vabariigi taassündi. 1968. aastast kinnine garnisonilinn muutus 90ndate alguses kõigile jälle avatuks.

Hille Raudsepp kohas, kus veel hiljaaegu pääses randa luiki vaatama. Nüüd on sealgi tara. 

„Neil päevil kirjutati ka Paldiski laul, mille sõnad ütlevad: „Kus Looja on kaunistan’d loode kaart, seal aial ei olegi taba, meile kõik nüüd on vaba“,“ mäletab Hille Raudsepp kunagist linnale pühendatud laulu optimistlikke sõnu. „Nüüd on meil kõik kohad tabasid täis riputatud,“ näitab Raudsepp lukustatud ust, mille avamisel oleks mereranda vaid minutikene astuda. Ja jalutaja jõuaks legendaarse Musukivini. Selle rändrahnu juures armastas juba Amandus Adamson päikeseloojanguid imetleda.

Kinoteatrist Baltika on saanud tänaseks usuhoone, mis just külastajate rohkusega hoobelda ei saa.

Entusiastide eestvedamisel on sündinud liikumine Meri Vabaks. „Veel kümmekond aastat tagasi pääses linna piires õige mitmest kohast mere äärde,“ mäletab liikumise Meri Vabaks üks eestvedajatest Urve Purga. Viimasena suleti Georgi ehk Vene kiriku tagune läbipääs mereranda. „Inimestel polegi muud üle jäänud, kui hakata allkirju koguma,“ räägib Urve Purga.

Esimene allkirjade kogumise kampaania toimus 2019. aastal, siis andis oma allkirja merele pääsu eest ligi 700 inimest. Teise kampaania aegu, mis toimus natuke vähem kui aasta tagasi, andis oma allkirja juba üle 2000 inimese, meenutab aktivist. „Inimesed tunnevad end nörritatutena. Vene ajal oli Paldiski linn koos Pakri poolsaarega küll kinnised, aga kes linnas sees, sai mere äärde vabalt, näiteks üle Muulamägede, läbi Peeter I kindlustuse,“ meenutab Hille Raudsepp „kinniseid“ aegu.

Nüüdki saab lapsevankriga jalutaja Muulamägede tagant asfaltteed pidi peaaegu mereranda välja. Kui jalutaja aga siis suurte rekade vahel ukerdades – aastad on sellelegi teele suurte veokite liikluse toonud – lõpuks kaldapealsele jõuab, on mere ääres jalutamist takistamas sinna veetud kivija mullahunnikud.

Ekskursioon Paldiskis

Kunagisest linnarahva ühest lemmikpaigast, kinoteatrist Baltika on saanud tänaseks usuhoone, räägib kohalik elanik ajakirjanikule väikese ekskursiooni ajal. Linna keskväljaku ala on giidi sõnul värskelt uuendatud, betoonkatte saanud.

Kadakad kaunis Kadakarannas. Nüüd hunnikutes. 

„Siin on isegi mõned kontserdid toimunud, aga koht on väga tuuline,“ räägib põline linnakodanik. Lisades: „Paldiski linn vääriks kultuurimaja, aga meile ehitatakse hoopis pumbajaam. Ja mitte keegi ei tea, kuidas see mõjub põhjaveele.“

Siiski ei saa öelda, et Paldiskis viimasel ajal üldse kultuurile ja spordile mõeldud poleks. Kesklinna, Pargi tänavale on Alexela rajanud korraliku, taraga piiratud jalgpallistaadioni. Sama Pargi tänava lõikab aga staadioni juures pooleks sinna veetud mullahunnik. „Siit tehti otsetee tuulikute ehitamiseks. Kui rekad lõpetasid mastide ja tiivikute veo, aeti teele mullakuhi ette,“ räägib Hille Raudsepp.

Kadakateta Kadakarand

Edasi läheb tee Kadakaranda. Nüüd võib öelda – endisesse Kadakaranda. „Need kadakad olid vähesed Paldiskisse järele jäänud looduslikke vaatamisväärtusi. Siin ei olnud lihtsalt kadastik, siin oli 5–6 meetri kõrgune kadakamets, vapustavalt ilus. Inimesed armastasid siin puhkamas käia,“ meenutab Hille Raudsepp.

Mõned nädalad tagasi, enne lihavõtteid raiuti aga kadakad maha. Samad puud on nüüd rannal hunnikutes. „Mida oleme siis 30 aastaga saanud?“ küsib Hille Raudsepp veel kord. „Ettevõtted aina kasvavad Paldiski linnas, ettevõtlus areneb. Mis aga linnainimesed sellest saavad? Kas mõni ettevõtte ka panustab linna heakorda? Nüüd võeti ära viimanegi jalutuskoht mere ääres, Kadakarand. Kuigi liikumine Meri Vabaks kogus allkirju ka selle ranna säilitamiseks!“

Erki Ruben, Lääne-Harju vallavalitsuse abivallavanem: soovime olukorda muuta

Paldiski linnas on seoses sadamate paiknemisega tõepoolest suur osa rannast avalikkusele suletud. Kesklinnale lähim pääs asub Salavat Julajevi tee kaudu või jalgsi läbi Peetri kindluse. Uues üldplaneeringus soovime koos kogukonnaliikumisega Meri Vabaks olukorda muuta.

Linnast natuke väljas, Salavat Julajevi tee lõpus peatab randa kõndija kivi- ja mullahunnik. Fotod Ülo Russak 

Sadamaterritooriumiks on veel välja arendamata Paldiski Sadamate AS-le kuuluv maa Paldiski raudteejaama ja Paldiski lahe vahelisel alal. Mujalt maailmast ja ka Tallinna sadama piirkonnast on näiteid küll, et sadamategevus ja avalikkusele ligipääsetavus saab edukalt koos eksisteerida. On välja ehitatud kaisid, millest osa on disainitud promenaadina.

Viidatud alal Paldiski raudteejaama taga on kehtiv detailplaneering, mis näeb ette sadamakai rajamist, kuid promenaadi mitte. Üldplaneeringuga oleme loonud raamistiku, kus kai projekteerimisel tuleb arvestada avalikkusele juurdepääsetavusega. Selleks oleme üldplaneeringusse ette näinud ületuskohad üle olemasoleva raudtee ning määranud maa-ala juhtotstarbeks segafunktsiooniga maa-ala, mis viitabki sellele, et ühetaolise sadama-alana seda disainida ei saa ning ehitusprojektis tuleb ette näha ka avalikkusele juurdepääs.

Samuti oleme eelpool mainitud Salavat Julajevi teele kavandamas väikesadamat kalameestele ja merelt saabuvatele külalistele. Kadakarannas on antud ehitusluba Paldiski Lõunasadama teenindusettevõttele Esteve AS. Alale on välja antud ehitusluba sadama-ala laiendamiseks.