Vabariigi valitsus otsustas maikuu alguse kabinetinõupidamisel toetada kultuuriväärtuseks kuulutatud Linnamäe hüdroelektrijaama paisu säilimist. Seega Linnamäel asuva hüdroelektrijaama töö jätkumist.

Peale paisu säilimise toetamise kiitis valitsus heaks kultuuriminister Tiit Teriku ettepaneku taotleda piirkonnas oleva Natura ala erandi käsitlemist, mis tagab Linnamäe paisu kui kultuurimälestise ja väljakujunenud elukeskkonna säilimise ning seal taastuvenergia tootmise jätkamise.

Mida tähendab viiendat aastat seal voolu tootvale OÜ-le Wooluvabrik valitsuse selline otsus? Kas vaidlused paisu säilimise ja voolu tootmise üle on sellega jäädavalt lõppenud voolutootjate kasuks?

„Praegu on meil vaid teada valitsuse poliitiline otsus toetada kultuuriväärtuseks kuulutatud Linnamäe paisu säilimist. Kuidas täpselt seda aga toetatakse, meil veel teada ei ole,“ sõnas OÜ Wooluvabrik juhatuse liige Vahur Kivistik.

„Minule teadaolevalt on valitsus töösse andnud vastava eelnõu paisu säilitamiseks. Nii et peale poliitilise otsuse ootame ka juriidilist kinnitust, mis tagaks muistise püsimise,“ ütles Kivistik.

Kultuuriminister säilimise poolt

„Kultuurimälestis säilib kõige paremini, kui see on kasutuses. Siirdekaladele läbipääsu tagamine eeldab ühel või teisel viisil paisu lõhkumist. Kultuuripärand on taastumatu ressurss ning kui objekt hävib, siis seda enam tagasi ei saa,“ selgitas kultuuriminister Tiit Terik.

Teriku ütlust mööda pooldas paisu säilitamist 22-st arvamust avaldanud organisatsioonist 16. Paisutuse mitte allalaskmise toetuseks kogus Linnamäe paisjärve MTÜ ja Koila külaselts mõned aastad tagasi üle 2000 allkirja. Vallavanem Umboja kinnitusel toodab Linnamäe hüdroelektrijaam koos Jägala hüdroelektrijaamaga siiski piisavalt elektrit, et ära varustada kõik Jõelähtme valla majapidamised.

„Meie andmetel on Linnamäe hüdroelektrijaam võimeline elektriga varustama üle 2000 majapidamise,“ kinnitab Kivistik. Peale selle on paisjärv ja selle ümbrus kohalike elanike meelispuhkepaik.

Et vooluvabriku omanik Vahur Kivistik on paisu ja elektrijaama säilimises kindel, tegi OÜ Wooluvabrik läinud sügistalvisel perioodil paisu ulatusliku remondi – paigaldas paisu kehasse ummistunud drenaažtorude asemele uued. Remont läks maksma 350 000 eurot.

„Meil on seadusest tulenev kohustus muinsuskaitsealune objekt säilitada. Ja oleme teinud seda oma parema arusaamise kohaselt, kaasates eri spetsialiste,“ ütleb Kivistik.

Keskkonnaamet nõuab hiigelsummat

Pärast seda, kui valitsus otsustas maikuu alguse kabinetinõupidamisel toetada kultuuriväärtuseks kuulutatud Linnamäe hüdroelektrijaama paisu säilimist, esitas keskkonnaamet kohe vastuväite.

Ameti peadirektori asetäitja Erik Kosenkraniuse juhitud töögrupp esitas seisukoha, et valitsuse otsusega Linnamäe paisjärve ja hüdroelektrijaama säilitamiseks tuleb maksta ühe korra üle kuue miljoni ja hiljem korduvmaksetena igal korral üle kahe miljoni euro. Keskkonnaamet soovib laekunud summaga käivitada uusi nn kompensatsiooniprojekte. Ehkki töögrupp ei nimetanud võimalikku maksjat, võib dokumendist järeldada, et raha tuleks maksumaksja taskust.

OÜ Wooluvabrik, kes soovis keskkonnaameti sellise väite peale saada erapooletut arvamust, tellis selle Soraineni advokaadibüroost.

„…koostatud analüüs aga näitab, et Linnamäe paisjärve ja hüdroelektrijaama säilitamiseks pole Natura reeglitele põhinevaid kompensatsiooniprojekte vaja. Euroopa kohtu praktika kohaselt tuleb Natura hindamine läbi viia üksnes uute kavade ja projektide, mitte juba olemasolevate puhul. Loodusdirektiiv ei nõua arhailise olukorra taastamist,“ kirjutas Soraineni partner Allar Jõks.

Seega käib vaidlus edasi. Kas valitsus suudab oma poliitilise toe Linnamäe paisule, elektrijaamale ja kohalikele elanikele formuleerida juriidiliselt pommikindlalt, seda näitab tulevik. Loodetavasti lähitulevik.

„Paisu lammutamisega võidetav jõesängi pikkus oleks umbes kaks kilomeetrit. Ülesvoolu kalad kõrgemale kudema minna ei saaks, Jägala juga tuleb ette,“ teab Vahur Kivistik.

Nii et praeguses süvenevas energiakriisis on ühel kaalukausil 2000 majapidamise varustamine roheenergiaga, teisel tuhatkond noort lõhekala, kes paisu alt ka tegelikult merre jõuaks ja suureks kasvaks.

Teave

Linnamäele rajati hüdroelektrijaam 1924. aastal. Punaarmee õhkis jaama 1941, kuid paisjärv säilis. Jaama taastas 2002. aastal sadade eraannetajate toel Eesti Energia. Taastamiseks tehtud keskkonnamõjude hindamise kooskõlastas keskkonnaamet. Linnamäe hüdroelektrijaam suudab varustada elektriga umbes 2000 majapidamist või näiteks kriisiolukorras, kus suured süsteemid on lakanud töötamast, kas või üht pealinna suurhaiglat. Linnamäe hüdroelektrijaama pais tunnistati kultuurimälestiseks 2016. aastal. Paisu projekteeris tuntud Soome insener Axel Werner Juselius 1917. aastal.