Juba aastakümneid ollakse harjunud, et üks õige töönädal kestab esmaspäevast reedeni ja teisiti kohe kindlasti ei saa. Scoro ja Elisa tõestavad, et saab ka teisiti, seejuures ei suruta kokku töötunde ega vähendata palganumbreid.
Vastavad Scoro tegevjuht Fred Krieger ja Elisa tehnoloogiaüksuse juht Toomas Polli.
Mis viis töönädala lühendamiseni?
Fred Krieger (FK): Oleme alati keskendunud sellele, kuidas olla oma töös efektiivsem ja struktureeritum. Neljapäevane töönädal Scoros on aastatepikkuse töö loogiline jätk ning mõte selle kasutamisest on olnud juba mitu aastat. Pool aastat tagasi võtsime vastu otsuse plaan päriselt ellu viia, sest olime veendunud, et meil on olemas kõik tingimused ja võimalused, et olla lühendatud nädala rakendamisel edukad.
Selle aasta jaanuaris jagasime otsust tiimiga – uudis võeti vastu väga positiivselt. Seejärel algasid põhjalikumad ettevalmistused, kuhu oleme kaasanud tiimiliikmed üle ettevõtte. Panime kokku n-ö löögirühma, mis koosneb seitsmest üksusest. Iga üksus võttis fookusesse ühe olulise tööhalduse valdkonna, milles soovisime muutust luua – kommunikatsioon, koosolekud, automatiseerimine, ajajuhtimine, prioriseerimine, töötajate heaolu ning õiguslikud ja finantsaspektid.
Kuna harjumuste ja protsesside muutmisel on vaja järjepidevust ja toetust, siis oleme uue mudeli rakendamisse kaasanud ka vabatahtlikud nn neljapäevase töönädala tšempionid, kes tiimidele ja töötajatele toeks on.
Toomas Polli (TP): Idee testida neljapäevaseid töönädalaid tekkis töötajate soovist ja tagasisidest. Inimesed peegeldasid ettevõttesisestes personali rahulolu-uuringutes, et sooviks senisest enam vaba aega.
Kas muudatuste planeerimine ja nendega harjumine võttis pikalt aega?
FK: Usume, et lühem nädal on teadmustöötajate jaoks parem viis töö tegemiseks ning küsimus pole vähem töötamises, vaid efektiivsemalt töötamises.
Tahame olla eeskujuks ka teistele ettevõtetele ja seetõttu jagame oma kogemust avalikus blogis. Soovime, et aina rohkem ettevõtteid aitaksid inimeste töö- ja eraelu tasakaalu parandada, sest sellest võidaksime ühiskonnana kollektiivselt.
TP: Kuna tegemist on pilootprojektiga, siis saab öelda, et nüüd ongi test käima läinud. Sügisel plaanime projekti tulemused kokku võtta ning analüüs näitab, kuidas õnnestusime.
Mis on lühema töönädala eesmärk, mida loodetakse saavutada?
Scoro tegevjuht Fred Krieger. Foto Scoro FK: Tänu lühemale töönädalale jääb töötajatel rohkem aega puhkamiseks ning oma hobide ja pere jaoks. See tõstab nii töötajate heaolu kui ka sooritusvõimet. Usume, et lühem töönädal on teadmustöötajate jaoks parem viis töö tegemiseks ning küsimus pole vähem töötamises, vaid efektiivsemalt töötamises.
TP: Eesmärk on võimestada inimesi organiseerima oma töönädalaid nii, et viie päeva töö saaks tehtud nelja päevaga. Nii, et nad vaataksid kriitiliselt oma töönädala üle, sealhulgas mõtleksid läbi, kas kõikidel koosolekutel on vaja alati osaleda või kuidas saaks kolleegi rohkem toetada, et töös ei oleks takistusi.
Elisalased on valmis efektiivistama ja optimeerima oma tööpäevasid ning juhid ette võtma uue juhtimisharjutuse. Inimeste töömahud ja eesmärgid jäävad samaks, testimegi seda, kas töö saab tehtud ja eesmärgid selle aja sees täidetud. Töönädalate optimeerimine jätab inimestele enam vaba aega, et tegeleda muuga.
Kas kõik vajalik saab selle aja sees tehtud, ilma et koormus tunduvalt suureneks?
FK: Kõik vajalik saab tehtud, kui neljapäevasele töönädalale minnakse vastu põhjalikult ettevalmistudes. Oleme igale valdkonnale seadnud ka mõõdikud, et hinnata, kas loodav raamistik töötab meie kasuks või tuleb teha muudatusi.
Elisa juhatuse liige Toomas Polli. Foto Elisa Aastase perioodi vältel plaanib Scoro näiteks vähendada koosolekutel viibitud aega 25% võrra, asendada 20% koosolekutest asünkroonse kommunikatsiooniga, parandada ajajuhtimise oskusi, et säästa 60 minutit inimese kohta nädalas.
Soovime, et aina rohkem ettevõtteid aitaks inimeste töö- ja eraelu tasakaalu parandada, sest sellest võidaksime ühiskonnana kollektiivselt.
TP: Tööaja kasutuse uuringud näitavad, et soovi korral suudavad inimesed oma tööaega kasutada märgatavalt efektiivsemalt. Esindustes on kasutusel ka kuuetunnised tööpäevad ning nende kaudu näeme, et inimesed suudavad teha sama palju tööd või isegi rohkem kui kaheksa tunniga. Pikema tööaja puhul hakkavad inimesed oma tööaega optimeerima, võtavad rohkem pause, vestlevad töökaaslastega. Lühema tööpäeva puhul jällegi panustatakse kogu töö aja vältel maksimaalselt ning lõpptulemus on sama või isegi parem.
Kas töötajate ja juhtide enesetunne ning efektiivsus on paranenud, milline on prognoos?
FK: 2021. aasta lõpus viisime töötajate seas läbi küsitluse, et uurida rohkem tööharjumuste ja ootuste kohta. See andis kindlustunde, et oleme õigel teel ning neljapäevasest töönädalast kujuneb oluline hüve, mis aitab inimestel luua parema tasakaalu töö- ja eraelu vahel. Kuna tiim on algusest peale olnud kaasatud, on eeldatav mõju töötajate rahulolule positiivne. Näeme rahulolu kasvu ka juba praegu töötajate õnnelikkuse küsimustikust, mida viime läbi iga kuu. Oleme näinud, kuidas uus lähenemine motiveerib tiimi – kõik mõtlevad kaasa ja panustavad, et töönädal toimiks.
TP: Esmane tagasiside on positiivne, aga lõplikke järeldusi on veel vara teha. Põhjaliku tagasisideuuringu teeme sügisel.
